Päevatoimetaja:
Angelina Täker
Saada vihje

Kreeka kolmas abipakett käriseb

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Urho Meister
Copy
Kreeka peaminister Alexis Tsipras.
Kreeka peaminister Alexis Tsipras. Foto: Yorgos Karahalis / AP

Kreeka kreeditorid on omavahel tülli keeranud ning kolmandat rahvusvahelist päästepaketti summas 86 miljardit eurot ähvardab kriis.

Nimelt ei jõua Euroopa Liit ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) esimese kvartaliaruande eel kuidagi kokkuleppele Kreeka reformimeetmete «kangusastmes».

Ilma selle aruandeta ei saa Euroopa Liit Kreekale raha anda, kirjutab Financial Times.

IMF pole kolmandale abipaketile tänaseni ametlikult alla kirjutanud ning kogu ettevõtmine võib koost laguneda, kuna osa võlausaldajaid eesotsas Saksamaaga ei ole nõus ilma IMFita edasi liikuma.

Abipaketi tingimuste kohaselt peab Kreeka rakendama meetmeid, mis kindlustavad aastaks 2018 esmase eelarveülejäägi 3,5 protsenti majandustoodangust. Esmane eelarve on riigi tulud ja kulud ilma laenumakseteta.

Vaidlus keerleb selle ümber, mida Ateena eesmärgini jõudmiseks peaks tegema. Brüssel kinnitab, et peaminister Alexis Tsipras on pühendunud reformidele, mis ta sihile viivad.

IMF on aga seisukohal, et mitu kokkulepitud meedet on ebamäärased ning summa ei tule kokku.

Viimastel nädalatel on nääklemine muutunud vägagi vastikuks ning veebruaris lennutasid IMFi ja Euroopa Komisjoni ametnikud eurogrupis üksteise suunas süüdistusi.

Läinud nädalal leidis aga antud teemal aset IMFi ja Kreeka esindajate tõsine sõnasõda saadikute koosolekul.

Tänase eurogrupi kohtumise eel on troika küll üritanud suhteid siluda, kuid tulutult. Asjassepühendatute sõnutsi on lahkmeel jätkuvalt suur ning ainus lahendus võib olla läbirääkijad tuleval nädalal tagasi Ateenasse läkitada, kaasas nimekiri kokkulepitud reformidega – isegi kui nad ei jõua kokkuleppele selles, kas nimekirja sisust piisab 3,5 protsendi saavutamiseks või mitte.

Ametnike sõnutsi ei suuda osapooled aga isegi selles kokku leppida, kas ja kui palju üldse tegema peaks – Euroopa Liit usub, et Kreekal tuleb kerge ülejääk ka ilma uute reformideta, kuid IMF ennustab üheprotsendilist puudujääki.

Tagasi üles