Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2016/03/07/5132377t1h110f.jpg)
- Kõige parem tootlus on LHV pensionifondidel
- Uut pensionifondi saab vahetada kolm korda aastas
- Mõttekam on üle viia vaid uued maksed, mitte varasemad
Kolleeg otsustas pikaajalise piinlemise lõpetada ning viis hiljuti oma teise samba pensionifondide maksed SEBst teise fondi üle. Mõni päev hiljem helistati talle pangakontorist ja soovitati tulla nõustaja juurde. Kolleeg ütles pakkumisest ära ja ilmselt tegi õigesti, sest ühtegi põhjust oma pensionraha mõnes SEB fondis hoida ei paista.
Iga inimene, kes on liitunud pensionisüsteemi teise (ka kolmanda) sambaga, peaks aeg-ajalt (vähemalt kord nelja kuu jooksul) käima Pensionikeskuse veebilehel tutvumas fondide statistikaga. Sealt saab vaadata kõigi teise samba pensionifondide tootlust.
Fondid on investeerimisstrateegiate põhjal grupeeritud neljaks: konservatiivsed pensionifondid ehk võlakirjafondid, tasakaalustatud fondid, kus aktsiaid või aktsiafonde võib olla kuni 25 protsenti portfelli mahust, progressiivsed fondid (aktsiatesse võib investeerida kuni 50 protsenti) ja agressiivsed fondid (aktsiatesse võib investeerida kuni 75 protsenti).
Peale strateegiate on tootlus toodud ka kestusaja järgi, neid on kuus: kolm kuud, kuus kuud, üks aasta, kolm aastat, viis aastat ja kümme aastat.
Kolme esimest võiks nimetada lühikesteks perioodideks, mille järgi saavad pensioniinvestorid hinnata seda, kui hästi fondijuhid turgu tunnetavad. Lühiajalisel tootlusel võiks silma peal hoida börsikrahhide ja kriiside ajal.
Pensionifondid on ülipikaajalised investeeringud ning mõttekam on vaadata pikaajalisemat, eelkõige kümneaastast tootlust. Paraku on meie pensionifonde süsteem üsna noor ning kõigil fondidel kümneaastast ajalugu ei ole, mistõttu graafikus oleme võrdluse aluseks võtnud viieaastased ajavahemikud.
Seega saab fondivalitsejate fondide tootlust võrrelda 24 kategoorias. Vaid ühes kategoorias pole SEB Varahalduse pensionifondide tootlus viimasel kohal – selleks on konservatiivsete pensionifondide kümne aasta tootlus. Tõsi, SEB Varahalduse fondid on esindatud 22 kategoorias, SEB Optimaalne Pensionifondi ja SEB Energilise Pensionifondi iga on alla 10 aasta. Aga veel kord, 21 kategoorias on SEB pensionifondid kõige kehvema tootlusega.
Ega SEB Varahaldus oska isegi nimetada ühtegi põhjust, miks peaksid inimesed just nende fonde valima. SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing sellele küsimusele ei vastanud, küll aga selgitas ta (vt kommentaari kõrval), miks nende fondide tootlus teiste omast kehvem on.
Kunsingu sõnul on nende fondide viltumineku põhjuseks liigne konservatiivsus, mistõttu jäädi tootluse poolest konkurentidele alla.
Investeerimine on sisuliselt tuleviku ennustamine, aga tulevikku ei tea meist ette mitte keegi – ka mitte pensioni- ja teiste investeerimisfondide juhid, ehkki aeg-ajalt kipuvad nad mõista andma vastupidist. Seetõttu tuleb veel kord toonitada, et fondide minevikutootlus ei pruugi tähendada, et sama hästi läheb ka tulevikus.
Pensionifondide tootlusenäitajate eesotsas on taas LHV. Aktsiabörside languse tõttu alates eelmise aasta suve lõpust torkavad LHV fondid eriti silma ühe aasta tootluse poolest. Aastase tootluse poolest on LHV fondid eesotsas, olenemata investeerimisstrateegiast, ning lisaks on nende fondid ka ainsana plussis. Kõikide teiste fondivalitsejate juhitavate fondide ühe aasta tootlus on miinuses.
Kõik LHV pensionifondid on eesotsas ka kümne aasta tootluse järgi, seda taas olenemata fondi strateegiast. Siinkohal tuleks märkida, et seekord pole tootlusnäitjate eesotsas mitte aktiivsed või agressiivsed, vaid hoopis konservatiivsed fondid, mis arvestades aktsiahindade liikumisi viimase kolmveerand aasta jooksul on muidugi loogiline.
Viie aasta tootluse poolest on esikohal siiski Nordea kõige äkilisem pensionifond A Pluss, mille järgnevad kaks LHV fondi (XS ja M). Kõige kehvema tootlusega on neli SEB teise samba pensionifondi.
Selleks et kogu oma teise samba pensionivara enne 1. maid üle viia, on aega veidi alla kuu. Seda tuleb teha märtsi lõpuks. Nendel, kes soovivad oma pensionifondi vahetada, on mõistlikum viia üle vaid uued pensionimaksed. See tähendab, et vana fondi osakud jäävad senisesse pensionifondi ning nende väärtus kasvab edasi, aga uued maksed lähevad uude fondi.
Kui fondi saab üle viia kolm kord aastas ning teise fondivalitseja juurde minekuks tuleb maksta tasu, siis makseid üle viia saab kogu aeg ning maksete üleviimine on tasuta. Viies uude fondi ainult sissemaksed, pole te enam mitte ühe, vaid hoopis kahe või mitme pensionifondi investor.
Peagi tuleb Danske pensionifondide klientidel pensionifond uuesti valida. LHV teatas jaanuari lõpus, et omandab Danske Capitali fondiäri, mille põhitegevuseks on pensionifondide haldamine. Danske fondide, nii klientide kui ka pensionivarade lõpliku üleminekuni läheb veel aega kuid (lõplikku üleminekut on oodata sügiseks), aga klientidel on paras aeg hakata mõtlema, mida teha. Need, kes soovivad minna üle LHV kliendiks, ei pea midagi tegema. Need, kes ei soovi endale LHV pensionifondi, peaksid tutvuma teiste fondidega.
KOMMENTAAR
Sven Kunsing
SEB Varahalduse juhatuse liige
Kindlasti on tootlus oluline. Samas ei pruugi minevikutootlus öelda midagi tuleviku kohta. Võib, aga ei pruugi.
Kui vaadata, mis on meil pikas perspektiivis viltu läinud, siis on see, et 2008. aasta kriisi järel vähendasime oma fondide riske liigselt ja jäime konkurentidest seetõttu tootluses maha.
See selgitab paljuski meie 10 aasta nõrgemat tootlust. See oli meie toonane otsus, milleks meid osaliselt sundis avalik ja ka meie klientide arvamus, samuti näiteks muutused seadusandluses, mis seadsid pensionifondidele uusi, karmimaid nõudeid näiteks likviidsuse osas.
Meie jaoks paraku, kuid paljude jaoks õnneks läks nii, et keskpangad otsustasid asuda kriisi vastu võitlema täiesti enneolematute meetmetega, olles tänaseks välja jõudnud olukorda, kus meil on tegu traditsioonilises mõttes jabura olukorraga, kus intressimäärad on negatiivsed, samas pole keskpangad saavutanud praktiliselt mitte midagi muud kui ülikõrge hinnataseme arenenud turgude finantsvarades ja kinnisvaras.
Ja seda vaatamata asjaolule, et majanduskasv on enamikus riikides tagasihoidlik ning ettevõtete käibe ja kasum osas kipub see olema viimastel aastatel suisa negatiivne.
Olukord turgudel on jätkuvalt pehmelt öeldes keeruline ja võib öelda, et mullu tõepoolest ei läinud meil keskpankade manipulatsioonide turumõjude efektiivsuse hindamine kõige paremini ja seetõttu oli tulemus kehvem kui näiteks aasta varem.