Tanel Padar ja Danel Pandre paljastavad oma äriedu saladused

Tanel Padar & Danel Pandre Foto: Erlend Štaub

Tanel Padar ja Danel Pandre on ühiselt ansamblit The Sun vedades loonud ettevõtte, mis on saanud oluliseks tegijaks Eesti muusikamaastikul, kirjutab LHV ajakiri Investeeri.

2001. aasta Eurovisiooni võitja Tanel Padar on üks viimase kümnendi edukamaid Eesti artiste. Suure panuse edusse on andnud koostöö ansambli The Sun bassimehe ja mänedžeri Danel Pandrega.

Pärast laulukonkursi „Kaks takti ette” ja tagatipuks Eurovisiooni võitu viljeles Tanel Padar Rakvere muusikutega ansamblis Speed Free bluusi, kuni ühel hetkel tekkis selgus, et bluusi jõuab ka vanast peast teha, ning ta hakkas mõtlema, kellega moodustada uut ansamblit. Aasta siis oli 2003.

Reklaamindus oli teda kokku viinud Danel Pandrega. Mehed olid varem kohtunud Daneli Honda Preludis ja Padarit vaimustas muusikavalik, mis autokõlaritest kostis. „Tal pidi ikka väga hea muusikaline maitse olema,” muigab Padar. Pandret meenutas Padarile ka helilooja Ülo Krigul, kes oli samuti varem Pandrega koostööd teinud. „Ma helistasin talle ja ta oli kohe nõus,” meenutab Tanel. Nii oligi The Sun sündinud. Krigulist sai ka lühikeseks ajaks bändi liige, enne kui ta Viini õppima suundus.

Algselt oli tegemist puhtalt hobibändiga. Polnud kontseptsiooni ja tehti lihtsalt kavereid. Üks oli aga kindel: taheti rokkida. 2004. aasta lõpus salvestati maailmakuulsa James Browni laulu „Living in America” eestikeelne versioon „Welcome to Estonia”. Sealt edasi läks kõik juba väga kiiresti. „Hakkasime tõsiselt muusikat tegema,” räägib Pandre. Selleks hetkeks oli formuleerunud ka ansambli koosseis, mis jäi muutumatuks mitmeks aastaks. Selle koosseisuga tehti ka terve rida uusi lugusid ja ilmutati kaks plaati.

See oli ka periood, kui paljud arvasid, et Tanel Padar & The Sun pingutab üle ja publik võib neist kiiresti väsida. „Seda juttu on räägitud kogu aeg. Head rääkimist!” kommenteerib Pandre. Padar lisab muiates, et tema käest on juulis küsitud, et millal on uut plaati oodata, kuigi juunis oli viimane just ilmunud.

Tanel Padar ja Danel Pandre. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Kõhutunde järgi

Kuigi me teame The Suni enamasti eestikeelse loomingu poolest, siis esialgu esitati vaid ingliskeelset muusikat. „Üleminekuperiood eesti keelele oli vaevaline,” meenutab Padar. Noortel meestel veri vemmeldas ja loodeti, et tuntus kasvab kodumaast kaugemale. Kuid just eestikeelne looming oli see, mis tagas neile kodumaal edu. Publik tegelikult just seda ootaski. „Väga õigel hetkel hakkasime eestikeelset mussi tegema,” tõdeb Padar.

Aga see oli pigem juhus, sest Pandre sõnul ei teinud nad algul kaalutletud otsuseid, vaid lähtusid häirimatult kõhutundest. 2005. aastal ilmus esimene plaat, mida oli lindistatud viie-kuue erineva sessiooni jooksul. Nimeks sai see „Greatest Hits”, mis viitab parimate laulude kogumikule. Tuntuks said sellised lood nagu „Neljapäev”, „Kuu on päike”, „Sõnad läinud”, „Nii siis jääbki” ja „Welcome To Estonia”. Kuigi mehed arvasid toona ja arvavad siiani, et plaadile jõudsid kõik tolle hetke parimad lood, oli ka neid, kes rääkisid, et päris hea plaat, peaks ka eelnevad ostma. See paneb muusikud siiani muigama. „Ambitsioonikas pealkiri sai valitud,” lisab Pandre.

Aga pall oli veerema pandud. Edu keskmeks said laulud. „Kui toode pole korras, siis ei ole midagi müüa. Nii lihtne see ongi,” räägib Pandre. The Suni tootearendus polnud aga planeeritud. „Tulid lihtsalt välja head lood, mida taheti kuulda,” selgitab Padar.

Meeste sõnul oli üllatav, et mõned laulud hakkasid ise oma elu elama, ilma et autorid oleks mingit vaeva näinud. Müstiline näide on nende hinnangul Eesti 1994. aasta eurolugu „Nagu merelaine”, millest The Sun esitas oma versiooni ühes ETV saates. Seda lindistust hakati raadios mängima ja meestel polnud muud valikut, kui lugu korralikult stuudios ära lindistada. Raadiojaamad mängivad „Merelainet” siiani.

Usu sellesse, mida teed

„Me uskusime sellesse, mida teeme, ja see tõmbas ligi häid juhuseid,” räägib Pandre. Mehe sõnul pole The Sun naljalt kontserdipakkumistele ära öelnud. „Esimesed kontserdid toimusid ikka väga kummalistes kohtades. Aga kui kutsuti, siis läksime,” lisab ta. Nii sai ühest kontserdist teine ja teisest kolmas. The Suni kordusostude arv on meeste andmetel olnud väga kõrge. Ja seda pole kuigi lihtne saavutada.

„Lihtne on üles haipida artiste, kes teevad ühe tiiru Eestile peale ja kellest me pärast seda ei kuule enam midagi,” räägib Pandre. Nendel artistidel, kes on jäänud, peab olema midagi enamat.

Et Tanel Padarist & The Sunist küllastust ei tekiks, on pakutud ka erinevaid kavasid, sealhulgas akustilisi, ja lisaks tehtud kontserte koos teiste muusikutega, sh ka näiteks esinemised koos sümfooniaorkestriga.

Kui kõige kiirematel aegadel on aastas 120 kontserti, lisaks reisid, proovid ja lindistused, siis võib julgelt arvestada, et bänditegemisele kulub üle 200 päeva aastas. Pandre, kes varasemalt pidas bändi kõrvalt reklaamiagentuuris projektijuhi ametit, loobus sellest. Oli valida, kas pühenduda bändile või mitte. Kas selleks hetkeks oli kindlus juba bändi edus olemas? „Mitte mingisugust kindlust ei olnud,” ütleb Pandre. Padar lisab, et kindlustunnet ei saa kunagi üle hinnata. „Mõned valed otsused, ja su karjäär võib olla läbi,” märgib ta.

Danel Pandre, Kristel Mardisoo ja Tanel Padar. Foto: Foto: Mihkel Maripuu

Hüpe tõeliseks ettevõtteks

Pandre sõnul on nende eesmärk töötada nii intensiivselt, et oleks ka aega puhata. „Aga see kõik on üks pikk päev olnud,” tõdeb ta. Muusikaäri on tema sõnul selle aja jooksul ka 180 kraadi muutunud – kui veel 10 aastat tagasi õnnestus müüa 10 000 heliplaati, siis nüüd pead olema õnnelik, kui müüd 2000. Lugusid salvestatakse tänapäeval pigem kontsertide promomiseks, seega tuleb raha teenida eeskätt kontsertidega. Eesti bändide honorarid kõiguvad 1000 ja 5000 euro vahel, aga keegi ei saa lubada, et teeb aastas sada 5000-eurost kontserti.

2010. aastal sai meestele selgeks, et üksi edasi rabeledes igale poole ei jõua. Samal ajal nähti Soomes lindistamas käies, kuidas seal tehti koostööd populaarse telesaate „Idols” võitjaga.

See kogemus pandi kõrva taha ja Eestis haarati kohe oma tiiva alla „Eesti otsib superstaari” 2010. aasta võitja Ott Lepland. „Sealt alates laienes meie tegevus hüppeliselt,” sõnab Pandre. Tänaseks on talli võetud neli artisti, kellega käib ka sisuline töö. Niisama esinemistellimuste vahendamisega pole agentuur tegelenud.

Superstaarisaate kohta ütlevad mehed, et see annab artistile küll hoo sisse, aga see hoog võib kergesti raugeda, kui tuleb omal käel hakkama saada. Üks on selge – pärast saate võitu peab tulema kohe plaat või vähemalt uus lugu, et pildile jääda.

Pandre sõnul jälgivad nad ka pingsalt, mis mujal maailmas toimub. Lisaks käib ta ennast seminaridel harimas ja teiste kogemustest õppimas. „Kindlasti on näiteid, mida saab ka Eestisse üle kanda,” räägib Pandre. Õppimisele panustab ka Tanel, kes kavatseb läbida Berklee muusikakolledži online-koolis hittlaulude kirjutamise kursuse.

Hittlaulu kirjutamine on omaette kunst. „Ma võin refrääne vorpida, aga loo ülejäänud osad on samuti olulised,” selgitab Padar. Pandre lisab, et eesti keeles on sõnal „lugu” kaks tähendust ja see määratleb küllalt hästi, et heal laulul peab olema ka hea lugu, mida jutustada. „Peab tekkima emotsioon. Iga lugu peab olema tervik oma alguse, refrääni ja lõpuga, aga kriitiline moment on ka see, kuidas lugu on teostatud. Nii mõnedki head lood on jäänud kehva teostuse taha.”

Kuigi meestel on järjest rohkem tegevust nii lava ees kui ka lava taga, pole neil laval esinemisest plaanis loobuda. „Publiku särav silm on see, mis annab kõige vahetuma tagasiside sellele, mida teed,” sõnab Pandre. „Ja kui sa oled igas rollis kodus, siis mõistad seda äri ka paremini.” Padari sõnul tekib pärast paarinädalast puhkust soov pilli mängida, aga kui juba mängida, siis tahaks ka esineda – nii lähebki ratas uuesti käima.

Crunch Industry OÜ

• Asutatud 2005. aastal Tanel Padari ja Danel Pandre võrdsel osalusel.
• Kontoris töötab seitse inimest. Pidevalt antakse tööd umbes 20 muusikule.
• Igakuiselt saavad kokku tööd umbes 40 helitehnikut, valgustajat, pillimeest ja projektijuhti.
• 2013. aastal loodi kaubamärk Full House Agency, mille tegevusalad on: management, stuudioteenused, helitehnika rent, eriprojektide produktsioon, muusika kirjastamine.
• Crunch Industry on tootnud üle 300 muusikateose.
• The Sun on salvestanud 153 laulu. Avaldatud on 21 albumit.
• Ettevõte jõudis tänavu ka Äripäeva koostatud Gaselli edetabelisse. 

Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 1/2016