Mitmete veebilehekülgede eandmetel pakuvad sajad Venemaa elanikud kortereid, maamaju ja isegi välismaa villasid vahetuskaubaks. Tooni annavad siiski kuulutused, millega soovitakse vahetada korterit odavama ja väiksema elamispinna vastu või siis suurendada elamispinda. Mida kallim on tehingu objekt, seda rohkem huvitutakse bartertehingust. Näiteks Moskva eliitkorterite müüjad soovivad vahetust Hispaania villade või siis linnalähedaste luksusmajade vastu. Moskva kinnisvara järsu odavnemise tõttu loodavad Hispaanias väikest korterit omavad inimesed vahetada seda Venemaa pealinna keskosa esinduskorterite vastu.
Moskvast 50 kilomeetri kaugusel asuva maja omanik avaldas näiteks valmisolekut vahetada see Toyota Camry või Hyundai i40 vastu.
Nõukogude Liidu lagunemisele eelnenud aastatele tavapäraste bartertehingute tagasitulek mõjub turuosalistele kui õudusunenägu, sest näitab, et osta soovijatel lihtsalt pole sularaha ning kinnisvara on lakanud olemast likviidne kaup. Praegu moodustavad bartertehingud vaid viis protsenti turumahust, kuid nad on asjaosaliste sõnul jõuliselt kanda kinnitanud.
Venemaa seadusandluse kohaselt bartertehingu mõistet ei eksisteeri, seda nimetatakse vahetuseks, mille osatähtsus normaalsel turul ei ületa ühte protsenti tehingutest.
Vahetustehingud ei muutu massiliseks, kuid nende arv suureneb märgatavalt. Nii toimus ka kriiside ajal 1998. ,2008. ja nüüd taas 2015. aastal.
Samas kardavad turuosalised, et eraisikute vahelistes suhetes võivad bartertehingud hakata üle pea kasvama, sest Venemaa seadusandlus pikendas eluaseme müügile kehtestatud tulumaksuvabastuse aega varasemalt kolmelt aastalt viiele aastale. Vahetustehing aga vabastab osalised tulumaksu kohustusest.