Pomerants: ressursitasude alandamine vähendab keskkonnainvesteeringuid
4. märts 2016, 15:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaminister Marko Pomerants ei toeta valitsuse otsust langetada põlevkivi kaevandamise tasusid, kuna selle mõju tööstusele on prognoosimatu ja saamata jäänud keskkonnatasud vähendavad Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) aastast eelarvet kolmandiku võrra.
«Ma ei pea õigeks, et isegi praeguses keerulises majandusolukorras käsitletakse põlevkivi kui ressurssi väärtusetuna. Arvesse peaks olema võetud ka keskkonnahäiring ja varu säästlikule kasutamisele suunamise vajadus,» ütles Pomerants BNS-ile, lisades, et kabineti otsuse mõju on põlevkivitööstuse kestlikkusele prognoosimatu.
Seevastu märkis minister, et keskkonnatasude vähendamise tagajärjel langeb KIK-i aastane eelarve ligikaudu 10 miljoni euro võrra, mis on kolmandik organisatsiooni eelarvemahust. «KIK-i taotluste sõel tiheneb kõvasti, taotlejatel tuleb sellega arvestada,» rääkis minister.
Praegu kehtib Eesti põlevkivi ressursitasu 1,58 eurot tonni kohta, millega kompenseeritakse otsene häiring kohalikele omavalitsustele, tagatakse läbi KIK-i põlevkivitööstuse mõjust tingitud investeeringud tagasi keskkonda ja osa laekub ka riigieelarvesse riigi tuluna.
Kui valitsus langetab tänavu juulist keskkonnatasud aga 0,275 eurole tonni kohta kompenseeritakse küll omavalitsusele otsene häiring, kuid KIK-il jääb Pomerantsil sõnul keskkonnainvesteeringuteks ette nähtud osa saamata, mistõttu investeeringute osakaal väheneb.
«Ma olen nõus, et kui põlevkivi ei kaevandata üldse, siis riik tasusid ei saa. Fair enough. Muidu ikka saastaja ja kasutaja maksab,» märkis Pomerants ja lisas, et muude meetmeteni Narvas peetud valitsuse istungil praktiliselt ei jõutudki.
Lisaks kritiseerib keskkonnaminister seda, et valitsuse otsusega kaotati välisõhu saastamisega seotud lisakoefitsent. Praegu on piirkonna tööstuslinnades inimeste tervise kaitse eesmärgil kehtestatud tavapärasest 1,5 korda kõrgem saastetasu. «See puudutab Ida-Virumaa linnu. Pakkusin omalt poolt välja nii ressursi- kui saastetasude osas 2009 taset ja välisõhu koefitsentide säilitamist. See aga toetust ei leidnud.»
Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetiistungil, et põlevkivisektori probleemide lahendamiseks langevad hiljemalt juulist ajutiselt nii keskkonna- kui ressursitasud 0,275 eurole tonni kohta.
Lisaks otsustas valitsus põlevkivitööstust enim mõjutavad keskkonnatasud 2009. aasta tasemele. Omavalitsustes, kus põlevkivitööstusettevõte tegutseb, kaotatakse saastetasude suurendatud koefitsientide süsteem.
Rahandusminister lisas, et põlevkivi ressursitasude ajutine langetamine toimub selle aasta esimesest juulist kuni 2018. aasta jaanuarini. Selle rahaline mõju sektorile on ligikaudu 40 miljonit eurot aastas. Alates 2018. aastast peaks rakenduma uus turuhinnast sõltuvate keskkonnatasude süsteem.
Põlevkiviga on otseselt seotud ligikaudu 7500 töökohta. Tööjõumakse ning ressursi- ja saastetasusid sai riik põlevkivisektorilt möödunud aastal ligikaudu 140 miljonit eurot.