Suurbritannias paljastuvad audiitorfirmade salajutud

PricewaterhouseCoopers. Foto: NOAH SEELAM/AFP

Nagu selgub, pidasid audiitorfirmad Briti valitsusega finantskriisi ajal pankade küsimuses salanõu. Regulaatorid vaatavad samal ajal üle audiitorite rolli, et säärast kaost edaspidi vältida.

KPMG poolt Lordide koja majanduskomiteele esitatud kirjad aitavad mõista, miks audiitorid kriisi päevil üldiselt Briti pankade elujõulisuse kohta kahtlusi ei avaldanud.

Nagu selgub, palus audiitorfirmade «suur nelik» - Deloitte, Ernst & Young, KPMG ja PwC - tolleaegselt rahandusministrilt Alistair Darlingilt 2008. aasta novembrikuus kirja teel nõu, et kas nad peaksid kirjeldama Briti panku kui elujõulisi kontserne, omistades neile nn jätkuvuseelduse.

Kiri kirjutati kaks kuud peale Lehman Brothersi kokkuvarisemist ning selle abil üritati teha kindlaks, millisel määral valitsus finantsasutusi toestada kavatses.

Audiitorfirmad kirjutasid, et peavad Lehmani-järgses keeristormis «igaks juhuks valitsuselt üle küsima, mida viimane teha kavatseb», enne kui hakata hindama, kas ühel või teisel pangal on vähemalt aastaks ajaks tagatud piisav kapital – miinimum, mis vajalik, et jätkuva ja järjepideva ettevõttena kirja minna.

Nad väitsid, et pank võib minna pankrotti, kui audiitori raportis aastaaruande kohta sisaldub viide sellele, et jätkuvuseeldus on kahtluse all.

Kummaline oli seejuures, et audiitorid ei pidasid vajalikuks lisada: valitsus võiks ülalmainitud viite lisamise välistada, kinnitades neile [audiitoritele], et  kavatseb hädas pankadele ka edaspidi uut kapitali pakkuda.

Kiri tõi kaasa «suure neliku» bosside kokkusaamise tolleaegse finantsteenuste ministri Lord Mynersiga, 2008. aasta detsembri keskpaigas.

Pärast läbirääkimisi kirjutas Lord Myners omakorda kõigile neljale, et «valitsus on jätkuvalt pühendunud astuma mistahes samme finantsstabiilsuse säilitamiseks, hoiustajate kaitsmiseks ja maksumaksja kaitsmiseks».

Lordide koja komitee uurib sügavuti audiitortööstuse struktuuri ja üritab jõuda selgusele, kas audiitorid oleksid pidanud finantskriisi eel investoreid pangariskide suhtes paremini hoiatama.

KPMG saatis komiteele üksikasjalise ülevaate telgitagustest jutuajamistest, kuna komitee novembrikuisel koosviibimisel – kus anti suulisi tunnistusi – hakkasid välja imbuma segadusttekitavad pudemed ülalmainitud kohtumise kohta Lord Mynersiga.

Mõnedele komitee liikmetele tuli see kui šokk, et panku võidi kirjeldada kui jätkuvuseeldusega ettevõtteid mitte nende endi töö ja tulemuste põhjal, vaid hoopis mitteametliku peanoogutuse alusel, et küll vajadusel abi antakse.

Nii leidis endine rahandusminister Lord Lawson, et see oli «absoluutselt hämmastav». Lord Lipsey jaoks seostus kogu selle loo loogika aga raamatuga «Alice imedemaal».

Pärastpoole on suur nelik väitnud, et kohtumine Lord Mynersiga oli vaid üks killuke mosaiigist, millele nad  oma 2008. aasta järeldused ehitasid.

Lord Myners ütles Financial Timesile, et valitsuse toetuse arvessevõtmine jätkuvuseelduse omistamisel oli mõnes mõttes põhjendatud, kuigi samas «mõnevõrra vastuoluline».

Ilmselt üritavad audiitorid nüüd edasiste kriiside vältimiseks regulaatoritega asju omavahel paremini selgeks rääkida.

Audiitorite elukutset on asunud üle vaatama ka Euroopa Komisjon.

Copyright The Financial Times Limited 2010.