Ettevõtja Oleg Gross võitleb väljasaatmisotsuse saanud varjupaigataotleja eest

Oleg Gross. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Oma ettevõttesse Guineast pärit varjupaigataotleja tööle võtnud Oleg Gross on asunud tema eest võitlusse, kuna riik tahab välismaalase Eestist välja saata. Politsei sõnul ei ole Eestil mehele alust pagulasstaatust anda, kui ta tahab siin töötada, peab taotlema tööluba.

ERRi uudisteportaal kirjutas Guineast pärit noorest mehest, kes taotleb siin rahvusvahelist kaitset.

Töötukassa toel sai ta möödunud aasta oktoobris OG Elektrasse tööpraktikale ventilatsioonilukksepana, pärast kuuajast töötamist värbaski ettevõte ta tööle - ventilatsioonilukkseppi on raske leida ja Fode Mamady haaras uue oskuse lennult.

Vabalt vene keelt valdav guinealane on ettevalmistuselt tegelikult tehniliste süsteemide insener ehk IT-inimene ning OG Elektral on valmisolek pakkuda talle juba erialast tööd, kui ootamatult tuli politsei- ja piirivalveametilt 7. jaanuaril väljasaatmisotsus.

«Kaitse andmine ei olnud põhjendatud, kuna teda ei kiusata oma riigis taga ning kodumaale naasmine ei ole talle ohtlik,» kommenteeris PPA migratsioonibüroo juht Maige Lepp.

Oleg Gross võttis appi oma juristi, et mehe riigist väljasaatmine kohtus vaidlustada, sest tegemist on Grossi sõnul asjaliku töötajaga. «Meil on tohutu paanika ja hirmu külvatud, aga siia ju ei ole tulijaid. Ma ei ole selle poolt, et neid siia rivitult tuleb, aga kes on tulnud, tuleks ikkagi uurida, mis inimesega on tegemist ja aidata. 26-aastane mees ja me saadame ta välja,» rääkis Gross Postimehele.

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) selgitas Postimehele, et Guinea päritolu mehele ei olnud alust anda asüüli, aga kui ta tahab Eestisse jääda, siis saab ta taotleda elamisluba töötamiseks.

Nimelt on varjupaiga taotlejal teatud aja möödudes õigus saada tööluba ning juba asüüliotsust oodates asuda tööle. «Kuni kohus ei ole teinud lõplikku otsust, ei saadeta guinealast Eestist välja ja varjupaiga taotleja staatuses säilib tal ka õigus Eestis töötada. Ka peale keelduvat otsust on inimesel võimalik taotleda Eestis elamisluba teistel alustel, näiteks töötamiseks,» kinnitas PPA strateegilise kommunikatsiooni spetsialist Kaja Tampere.

Oleks valmis aitama ka tööloaga

Ta selgitas, et kui Eesti tööandja soovib endale tööle kutsuda välismaalast, kes on pärit väljastpoolt Euroopa Liitu, siis Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks õigusliku aluse saamiseks on mitu võimalust – kas registreerida lühiajaline töötamine või taotleda elamisluba töötamiseks. «Nende võimalustega tutvumiseks ja sobiliku variandi valimiseks soovitame pöörduda PPA teenindusse.»

Gross ütles, et hetkel tegelebki jurist võimaluste uurimisega, et Fode Mamady saaks Eestisse jääda. Kui vaja, aidatakse Grossi sõnul ka tööloa taotlemisega. «Meie soov ei ole kohtus vaielda, sest see on kulukas.»

Samas nentis Gross, et töötamiseks antava elamisloa tingimusi võiks riik lihtsustada. Praegu peab näiteks tööandja maksma välismaalasele tasu, mis on suurem kui Eesti keskmine brutopalk ehk üle 1200 euro. Grossi sõnul on hea mõte see, kui nõutud palk oleks antud valdkonna keskmine, kus inimene tööle soovib hakata. «See tooks Eestisse palju töökäsi.»

PPA kinnitusel andis Guinea mehe Eestile üle mullu 30 märtsil Soome politsei, sest ta oli Eesti viisat väärkasutades Soome sõitnud.

Soovis esialgu Soome

Enne seda oli ta elanud kaheksa aastat Venemaal. Soome reisis ta kasutades kolmepäevast Eesti viisat, mis taotleti selleks, et osaleda Lääne-Virumaal maadlusvõistlusel. «Võistlustel osalemise asemel suundus mees aga Soome ja taotles seal varjupaika. Eestisse tagasi toomise päeval taotles mees varjupaika ka siin. Tänavu 7. jaanuaril otsustati talle Eestis varjupaika mitte anda, kuna koduriiki Guineasse naasmine ei põhjustaks talle ohtu,» selgitas Tampere politsei otsust.  

Taotleja vaidlustas keelduva otsuse kohtus ning kohus pole oma otsust veel teinud.

Samuti on mehega seoses käimas kriminaalmenetlus, mis puudutab kaklust Vao majutuskeskuse korteris, nentis politsei.

Grossi sõnul ei maksa praegu ette heita seda, kuidas mees Eestisse jõudis. «Noor inimene tahtis välja murda. Mismoodi ta selle viisa sai, ei muuda fakti, et inimene on tubli ja teeb tööd. Kui tal on väikseid vigu, siis kokkuvõttes on ta inimene, kes loob uut väärtust ja kelle sarnaseid on meil vaja,» ütles Gross.

Kakluse koha pealt ei ole Grossi teada tegemist millegi väga tõsisega, kuid ettevõtja ütleb, et 26-aastane mees peab oma teo eest vastutama. «Mina seal juures ei viibinud, aga mina olen ka nooruses rumalusi teinud. Töötajana on ta väga väärtuslik, kõigiga sõbralik ning mitte ühelgi inimesel ei ole olnud temaga probleeme,» kinnitas Gross, kellele valmistab muret, et Eesti ühiskonnas hindab teatud hulk inimesi rassi järgi.