Kulusid tõotav uudis Helsingi piirkonnas elavatele eestlastele

Helsingi trammid Foto: OLIVIER MORIN/AFP

Kuigi Helsingi ühistranspordi hinnad tõusid selle aasta alguses viis protsenti, ennustatakse järgmisest aastast veelgi 11-protsendilist hinnatõusu, millega linnajuhid loodavad osaliselt katta lähiaastate suuri taristuinvesteeringuid.

Vaevalt jõudsid Helsingi elanikud taastuda selle aasta alguses aset leidnud ühistranspordi hinnatõusust, kui juba räägivad linnajuhid, et suure tõenäosusega tuleb järgmiselgi aastal piletihinda tõsta, katmaks sellega lähiaastate investeeringuid trammi-, rongi- ja metrootaristusse, vahendab Yle. Praegu ennustatakse uueks aastaks 11-protsendilist hinnatõusu.

Selle aasta jaanuaris tõstis Helsingi piirkonna transpordiliit (HSL) piletite hinda keskmiselt viis protsenti. Näiteks, kui seni maksis ühistranspordi kuupilet 49,5 eurot, siis aasta alguses tõusis selle hind 52,4 euroni. Kuigi kuupiletite hinnatõus jäi keskmisest viiest protsendist kohati mõnevõrra madalamaks, tabas hinnatõus enim neid, kes kasutavad ühekorrapileteid. Nende hind tõusis kaheksa protsenti.

Transpordiliidu järgmise aasta finantsplaan näeb ette nii bussi-, trammi-, rongi- kui metroopiletite hinnatõusu. Kuna selle raames võib muutuda ka praegune piletitsoonide jaotus, siis on raske öelda, kui palju erinevate piletite hind tõuseb, kuid keskmise hinnatõusu määrana on seni välja hõigatud 11 protsenti.

Hinnatõusu taga on ringraudtee ehitamine, mis peaks ühendama kahte peamist linna töölesõitjate reisitrajektoori ning siduma lennujaama ringraudteega. Ka käib hiljutise taristuvõrgu laiendamise alla metroosüsteemi läänesuunaline laiendus, mis ulatuks Espoo keskuseni. HSL peab oma taskust maksma poole sellest investeeringust.

Küll aga ei rõõmusta see uudis lisaks Helsingile transpordiliitu kuuluvaid Vantaa, Espoo, Kaniaineni, Sipoo ja Kerava linnaosavalitsusi, mis väljendasid selget soovi, et transpordiliidu liikmete endi panus jääks oluliselt alla nõutava 50 protsendi. Liidu ühistranspordi juhi Tero Anttila sõnul ei ole välistatud, et hinnatõusu planeeritakse nii, et kogu omafinantseeringuks vajaminev summa tuleks piletirahast.

Lõplik otsus selles kohta tehakse sügisel. Siiski loodab Anttila, et neil on võimalik piletihinda kujundada nii, et 11-protsendiline hinnatõus ei tabaks kõiki piletiliike. Lisaks piletihinnatõusule kaalutakse alternatiivina ka teenusetaseme alandamist. «Me kaalume mitmeid kokkuhoiumeetmeid, piletihinna tõus on vaid üks nendest,» sõnas Anttila. Ta lisas, et mõnel juhul on linnaosade juhid pidanud otstarbekaks ka bussiliinide vähendamist.

Aalto ülikooli transporditehnoloogia professori Tapio Luittineni sõnul ei ole taristuinvesteeringute maksumuse katmise üle otsustamine kunagi lihtne. «Ühelt poolt ollaksegi seisukohal, et selle eest peaksid maksma ennekõike need, kes ühistransporditeenuseid kasutavad, teisalt tuleb tunnistada, et ühistranspordisüsteemist saab tegelikult kasu kogu ühiskond,» märkis Luittinen.

Selle all peab ta silmas nii õhusaaste vähenemist kui ka nende piirkondade majanduslikku arengut, mille infrastruktuur on hästi arenenud. «Ma ei näe väga mõtet selles, et piletihinda tõstetakse nii suurel määral, et see hakkab mõjutama ka ühiskonda laiemalt,» tähendas professor. Tema sõnul on üsna tõenäoline, et 2017. aastast ei hakata Espoo metroolaiendust kõrge piletihinna tõttu kasutama ning sõiduautode hulk linnas pigem kasvab kui kahaneb.

Ta toob siinjuures välja ka uuringute andmed, mis väidavad, et kui piletihinda kümme protsenti tõsta, siis lõpetab kolm protsenti reisijatest ühistranspordi kasutamise. Sellest hoolimata on Helsingi piirkonna transpordiliit seisukohal, et seda vahet aitab vähendada ka pidev piirkonna elanike arvu kasv.

Küll aga ei ole välistatud, et tegemist ei ole lõpliku hinnatõusuga ning vajaduse korral tõstetakse ühistranspordi piletihinda Helsingi piirkonnas veelgi, kuna 2020. aastaks on plaanitud metroovõrgustiku laienemine ka Kivenlahtisse. Samaks ajaks plaanitakse Helsingisse ka uute trammiteede ehitust.