/nginx/o/2016/03/01/5108703t1ha584.jpg)
Alates tänasest peavad kõik kauplejad ja tarbijad lähtuma uuest tarbijakaitseseadusest, mis peamiselt hõlbustab vaidluse esitamist ja keelab arvete esitamise eest eraldi tasu küsimist.
Tänasest jõustunud uus tarbijakaitseseadus suurendab trahve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uus tarbijakaitseseadus näeb ette, et eraldi tasu küsida ei või ja arve esitatakse tarbija valikul tema postiaadressile või e-posti aadressile,» sõnas tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste. Ta mainis, et seda juhul, kui tarbija on andnud selgesõnalise nõusoleku muul viisil arve kättesaadavaks tegemiseks. Vaidluse korral peab kaupleja tõendama tarbijalt nõusoleku saamise.
Jõustunud seadus võimaldab lisaks tarbijakaitseameti juures tegutsevale tarbijavaidluste komisjonile luua teisigi kohtuväliseid vaidluste lahendamise üksuseid eraõigusliku, avalik-õigusliku juriidilise isiku või riigiasutuse juurde.
«Ühtlasi on see hea võimalus ettevõtjaile panustada senisest enam tarbijate usalduse suurendamisse ja vaidluste kiireks ja erapooletuks lahendamiseks ning otsuste täitmiseks, mis annab tarbijale teatava lisakindluse,» lisas Sooniste.
Tarbijakaebuste komisjon nimetati ümber tarbijavaidluste komisjoniks, mis on selgem määratlus komisjoni tööst. «Komisjon lahendab edaspidi vaidlusi poolte kirjalikult esitatud materjalide alusel, vaidluse suuline arutamine toimub vaid juhul, kui tarbija seda soovib või kui komisjon peab seda vaidluse lahendamiseks vajalikuks,» lausus Sooniste.
Tema sõnul võib jätta komisjon avalduse menetlusse võtmata või menetluse lõpetada, kui vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 30 euro ja vaidlus on sisutühi. «Komisjoni otsuseid mittetäitvate ettevõtete nimed avalikustatakse mustas nimekirjas, kui ettevõte ei ole tähtaegselt kirjalikult ametit teavitanud otsuse järgmisest või samas asjas kohtusse pöördumisest,» rääkis Sooniste.
Ta selgitas, et edaspidi peab kaupleja tarbijale kättesaadavaks tegema kontaktandmed, mille kaudu saab ta kauplejaga kaebuse lahendamise eesmärgil suhelda. Sooniste sõnul mõjutab see kõige enam ettevõtteid, kes sõlmivad tarbijatega lepinguid sidevahendi abil või väljaspool äriruume ja kel puudub füüsiline kauplemiskoht.
«Kauplejad, kes sõlmivad interneti vahendusel müügi- või teenuse osutamise lepinguid või omavad e-poodi, peavad oma kodulehele lisama lingi internetipõhisele vaidluste lahendamise platvormile, ODR-platvormile,» märkis Sooniste. Ta ütles, et eelkõige on ODR-platvorm mõeldud piiriüleste vaidluste lahendamiseks, mis võimaldab tarbijal lihtsamalt leida konkreetse vaidluse lahendamiseks sobiv vaidluste kohtuvälise lahendamise üksus teises liikmesriigis. Piiriüleste vaidluste korral abistab tarbijaid tarbijakaitseameti juures tegutsev Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus.
Uus seadus tõi kaasa ka kauplejatele rikkumiste eest määratavate rahatrahvide suurenemise, sest senised trahvide ülempiirid ei ole olnud piisavalt mõjusad, et tagada kauplejate õiguskuulekas käitumine.