Enam kui üks kümnest Euroopa pankurist ja maaklerist võib tänavu ilma boonusteta jääda, kuna pankade kasumid on kannatanud ja töötasu arvelt hoitakse kokku.
Euroopa pankurite kasin aastavahetus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes iganes kesisemaid tulemusi on näidanud, jääb uue aasta alguses väljajagamisele kuuluvatest miljarditest ilma – kuna enamike suuremate investeerimispankade boonustekassad on Euroopa uuringufirma Armstrong Internationali andmetel eeldatavasti koguni 22-30 protsenti kõhnemad.
«Töötasud lükatakse paigast ära. Ja jõulisemalt kui iial varem,» ütles Armstrongi partner Matthew Osborne. «Pangad ütlevad: makskem vaid parimatele kasumitoojatele ja reatöötajatele. Aga nendele vahepealsetele keskpärastele ärgem makskem.»
Pangad on boonuste vallas ka äärmiselt suure surve all – eriti Suurbritannias, kus koalitsioonivalitsus karmid kulukärped käsile on võtnud.
Briti ettevõtlusminister Vince Cable kordas eile oma ähvardust, et pangandussektorit ootavad lisamaksud, kui nad sel boonustehooajal «tõelist vaoshoitust» üles ei suuda näidata.
Päris niikaugele, et konkreetseid meetmeid üles loetleda, Cable siiski ei läinud.
Paljud pankurid ongi end juba varasemast vähem rikkalikele tasudele häälestada üritanud, kuna aasta on olnud kõikuv ning käesolevas detsembris jõustusid lisaks sellele veel ka Euroopa uued ja ranged palgareeglid.
Kõige valusama hoobi saavad arvatavasti keskastme juhid, kelle aastalõputasu võib kujuneda 50 protsenti väiksemaks, kirjutab Armstrong.
Kuid isegi pankade parimad tegijad väärtpaberidivisjonides seisavad silmitsi kuni 15-protsendilise palgakärpega. Ühinemistele-ülevõtmistele spetsialiseerunud pankurid võivad uuringu andmetel aga oodata lausa 25-35 protsendi võrra kasinamat palka.
Copyright The Financial Times Limited 2010.