/nginx/o/2015/05/19/4082857t1h60b9.jpg)
Põgenikud võivad olla kosutuseks Euroopa aeglasele majandusele, sest sunnivad valitsusi rohkem kulutama, sõnas Euroopa Liidu majandusvolinik Pierre Moscovici.
ELi majandusasjade volinik: põgenikud võivad majandust kosutada (21)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põgenikekriis on avaliku arvamuse kaheks lõhestanud. Samal ajal on valitsuste kulud suurenenud, et uusi tulijaid aidata, vahendab CNBC.
«Tegu on väga emotsionaalse kriisi ning olulise poliitilise väljakutsega, ent kui ma vaatan majandust ja ainult majandust, siis ma olen kindel, et tegu on võimalusega saada 0,2-0,3 protsenti kasvu juurde,» sõnas Moscovici.
Sel aastal on euroala riikide keskmine eelarvepuudujääk 1,9 protsenti ning oli mullu hunnanguliselt 2,2 protsenti, sedastab Euroopa Komisjoni hinnang. Moscovici sõnas, et see tulenes valitsuste vajadusest põgenikke aidata. See tähendab vajadusega anda neile haridus, sissetulek, majutus ja tervishoiuteenused.
Järgmise kolme-viie aasta jooksul tähendab see vajadust kulutada lisaks 45 miljardit eurot, kirjutas miljardär George Soros. Nii Austria, Rootsi kui Saksamaa on teatanud, et kulutavad vastavalt 0,3 ja 0,9 ja 0,5 protsnti SKPst sisserändajate peale.
Moscovici ütles, et selliste kulutuste tähtsust ei tohi alahinnata, sest Euroopa vajab rohkem investeeringuid.
Ka OECD usub, et sisserändajad on majandusele pikas plaanis kasulikud.