Muudatused panganduses, mis lihtsustavad meie elu

Foto: Kaarel Tigas / Õhtuleht

Kuna pangandus on tehnoloogia arengu ja klientide kasvavate nõudmiste tõttu suurte muutuste ees, siis Swedbanki klienditeenuste divisjoni juht Ulla Ilisson arutles, milline võiks välja näha tulevikupangandus.

Millal külastasid viimati pangakontorit, kui palju kannad endaga kaasas sularaha ja millega tegid oma viimase makse? Need on küsimused, millele viis aastat tagasi anti sootuks erinevad vastused kui täna.

Oleme jõudnud aega, kus enamik meist otsib võimalusi, kuidas oma igapäevaseid toiminguid kiiremini, mugavamalt ja märkamatult teha. Seega käib tehnoloogia inimeste soovidega kaasas ka panganduses. Nii toobki iga aasta juurde aina uusi tehnoloogilisi läbimurdeid, mis muudavad kiiresti ja vääramatult meie kõigi harjumisi.

Muutused toimuvad tasahilju

Tegelikkus näitab, et inimesed muudavad oma harjumusi võrdlemisi aeglaselt. Seda isegi siis, kui uuendus on mõistliku hinnaga ja mugavam kui senine asjakorraldus.

Üks näide on juba pea kümme aastat kasutusel olev mobiil-ID, mis on märksa mugavam ja kiirem autentimisvahend kui paroolikaart. Ometi kasutab enamik inimesi mobiilipanka logimiseks endiselt koodikaarti.

Ometi ei kahtle ilmselt keegi, et mobiilipangandus on tulevik. Juba praegu teeb enamik eestlasi makseid mobiilis või veebis. Eriti populaarne on mobiilipanga kasutamine noorte inimeste hulgas. Nemad valivad juba praegu panga selle järgi, kui kasutajasõbralik ja turvaline on selle mobiilirakendus.

Ühtlasi tahavad nad panka, milles saaks kõik tehingud telefoni teel teha. Ehk mugavalt, ühe nupulevajutusega ja kiirelt. Erinevad uuringud on näidanud, et noored loobuvad pangast, kui selle rakenduse laadimine võtab rohkem aega kui kolm sekundit.

Täna arendavad pangad iga päev oma teenuseid selle nimel, et juba lähiaastail oleks võimalik kogu igapäevaelu ja äri toetav pangandus, finantsplaneerimine ja nõustamine teostada läbi mistahes internetil toimiva platvormi, mida inimesed eelistavad kasutada.

See ei tähenda aga seda, et sularaha või pangakontorid kaovad. Kuigi pangateenused muutuvad tehnoloogiliselt üha arenenumaks ja mitmed neist ka automatiseerituks, oodatakse endiselt, et vajadusel saaks nõu pidada füüsilise nõustajaga ja rääkida näost-näkku eksperdiga.

Ükski algoritm ei suuda asendada inimlikku kontakti

Kuigi sularaha olulisus meie igapäevaelus aasta-aastalt väheneb, ei tähenda see siiski, et inimesed enam üldse sularaha ei vaja. Pigem on viimased aastad näidanud, et sularaha mõistlik kättesaadavus on üks olulisemaid asju, mida kliendid oma pangalt ootavad.

Kui kaugemat tulevikku on panganduses keeruline ennustada, siis lähitulevikuga on lugu lihtsam. Peagi hakatakse oma klientidele pakkuma puutevabasid pangakaarte, mis teeb poes tasumise veelgi lihtsamaks. Laatadel, turgudel ja mujal saab tasumine olema mugavam, sest turule tuleb uudne mobiilterminal, mille saab ühendada nutitelefoniga.

Lisaks tegelevad ilmselt kõik pangad ka oma internetipanga ja mobiilirakenduse uuendamisega, mis muudavad selle teenuse märksa kasutajasõbralikumaks.