Tamsar: ilma riigireformita ei jaksa me riiki ülal pidada

Eesti tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar Foto: Toomas Tatar

Vanamoodi jätkates ei jaksa me enam riiki ülal pidada, tõdes tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar tänasel Riigireformi Radari tutvustusel.

«Täna on ühe palgamaksja ja maksumaksja ülal pidada 1,6 inimest, sealhulgas ka avaliku sektori töötajad. 25 aasta pärast on neid juba kaks ja natuke peale,» märkis Tamsar.

Ta ütles, et kui me ei taha tõsta makse, siis peab riik muutuma paindlikumaks, väiksemaks ja tõhusamaks. Ning kuigi keegi ei soovi avaliku sektori teenuste halvenemist, tuleb üle vaadata see, kuidas neid osutatakse. «Küsimus, mida võib-olla liiga harva küsitakse – mis on need asjad, mida me tükkis ei pea tegema?» leidis Tamsar.

Praxise riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp sõnas, et riigireform tundub olema nagu unistus, mis peaks tegema kõik asjad paremaks ja helgemaks. Selle üle on arutlenud nii erinevad ametkonnad, eksperdid, kui poliitikud. Tegu on keeruka ja mõneti hoomamatu protsessiga.

Ühe selge asjana toodi Radari tutvustuses välja asjaolu, et tegu on väga hajutatud protsessiga, milles selgeid prioriteete on raske leida. Nii näiteks räägitakse palju omavalitsuste ühendamisest, et pole läbi mõeldud seda, kuidas selles suuremas omavalitses teenuseid hakatakse osutama.

Mõnevõrra kättesaamatuks jääb see ka ettevõtja Olari Taalile. «Praegu on olukord, kus kõik räägivad riigireformist, aga see on pardikaka vee peal laiali. Kuskilt kõvemat tükki näpu vahele võtta ei saa,» ütles ta. Ent just sellest ühesest arusaamisest algab tema arvates kõik edasine.

Riigireformi Radar toob välja, et valitsusasutuse aga ühte jalga ei käi - sellal, kui näiteks Maksu- ja Tolliamet bürokraatiat vähendab, tekitab mõni teine asutus seda juurde. 

Raivo Vare märkis, et riiki on juba kaua reformitud. Ta märkis, et Ott pärna on teinud kümnest algatusest puudutava nimekirja, mis kõik riigireformi puudutavad. Sihi seadmine pole veel lõpuni selge ja pigem pannakse «linnuke kirja.» «Sellesama haldusterritoriaalse reformiga on minu hinnangul seitse korda tegeletud. Seitse lainet on olnud. Ootame üheksandat ilmselt,» ütles ta.

Tamsar ütles, et 0,7 protsendine kärbe (750 riigipalgalise koondamine aastas - toim) on peavalu neile, kes selle tegema peavad. «Aga suures pildis tähendab see sisuliselt kohvikulude kokkuhoidmist, mille asjade teistmoodi tegemist. Märksa tõsisemad eesmärgid sunnivad protsesse teistmoodi läbi mõtlema, sunnivad tegema valikuid, mida päriselt on vaja teha ja mida võib-olla ei ole vaja teha,» ütles tööandjate keskliidu juht.  

Aas: paljud protsessid on käima lükatud

Valitsus tervikuna hoiab riigivalitsemise reformil kui ühel valitsuse viiest prioriteedist silma peal. «Riigivalitsemise uuendamises on igal ministril oma roll ja seda tehakse koos kõigi ministeeriumide ja nende haldusaladega,» ütles riigihalduse minister Arto Aas.

Ta selgitas, et väga paljud protsessid on praeguseks juba käima lükatud ja nendest kirjutatakse täpsemat valitsusasutuste töötajatele suunatud riigivalitsemise reformi uudiskirjades, aga ka rahandusministeeriumi blogi postitustes. «Oleme avatud uuenduslikele ideedele. Näiteks on tegevuste hulgas tugiteenuste reform, valitsemiskorralduse uuendamise algatus, kevadel valmiv riigiülesannete analüüs ja avalike teenuste kaardistamine,» ütles minister.

Ministri sõnul on aldusreformi eesmärk võimekamad omavalitsused, mis suudaksid pakkuda elanikele paremaid teenuseid ning tõsta maapiirkondade konkurentsivõimet. Eelnõu on valitsusele juba esitatud. Samuti käib valdkondlike seaduste ettevalmistamine, sealhulgas ka omavalitsuste rahastamismudeli muutmine, ütles ta.

Kaasamisel on väga oluline roll  - parem on erimeelsused kohe alguses lauale tuua ja leida ühisosa, kui jätta need protsessi lõppu. «Haldusreformi oleme teinud väga kaasavalt, kuulates nii eksperte, teadlasi kui omavalitsusjuhte. Samuti on osapooled kiitnud uut riigihangete seaduse eelnõu laialdast ja sisulist kaasamisprotsessi,» ütles Aas.