/nginx/o/2016/02/26/5098419t1hf777.jpg)
Kuigi veebruaris tõusis Eestis alkoholiaktsiis 15 protsendi võrra, siis Sheffieldi ülikooli alkoholuuringute professor leiab, et lihtne aktsiisitõus ei pruugi anda oodatud tulemusi ja ehk eestlastel aeg mõelda hoopis alkoholi miinimumhinna kehtestamisele.
«Suurbritannia näitel oleme eelnevalt leidnud, et alkoholiaktsiisi tõstmise järel ei kergita edasimüüjad odavamate jookide hinda sugugi mitte nii palju, kui aktsiisimäära muutuse põhjal oodata võiks, kallimad joogid muutuvad samas veel kallimaks,» nentis Sheffieldi ülikooli alkoholiuuringute töörühma direktor Petra Meier ERR Novaatorile antud intervjuus, viidates sellega tendentsile, kus kauplejad kompenseerivad sellega odavamate jookide arvelt saamata jäävat tulu.
Lahenduseks võiks Sheffieldi ülikooli teadlaste sõnul olla alkoholile miinimumhinna seadmine – teisisõnu ei tohiks alkohoolse joogi hinda langetada lähtuvalt selles leiduvatest alkoholiühikute hulgast alla ühiskonnale vastuvõetava piiri. Meetme rakendamist on viimastel aastatel kaalutud mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides ning Šotimaa oli ka üks ehe näide, kus see 2012. aastal lõpuks pärast neli aastat väldanud arutelusid ka kehtestati, samas alkoholitööstuse esindajad vaidlustasid selle kohe nii Šotimaa kohtus kui ka Euroopa Õiguskohtus, viidates vabakaubanduse põhimõtete rikkumisele.
Möödunud aasta lõpus avaldatud otsuses nõustus Euroopa Õiguskohus, et miinimumhind piiraks oluliselt turgu ja samase tulemini võiks jõuda teiste maksude abil, rõhutades samas ka, et lõplik vastutus peab jääma vastavates küsimustes siiski riiklikele kohtutele, kes kohalikke olusid tundes peaksid suutma paremini otsustada, kas rahvatervist saab parandada traditsiooniliste meetmete abil või tuleb abi otsida uudsetest lahendustest, sh alkoholile miinimumhinna kehtestamisest.
Refereeritud artiklit koos täpsemate graafiliste selgitustega saab täismahus lugeda ERR teadusportaalist Novaator.