/nginx/o/2016/02/26/5096729t1haee4.jpg)
Maanteeameti prognoosi kohaselt hakkab alates 2020. aastast Eestis puudu tulema teede- ja taristuobjektide ehitamiseks vajalikest maavaradest, mistõttu tõuseb märkimisväärselt ka tee-ehituse maksumus.
Maanteeamet hoiatab: tee-ehitusmaterjali nappus hakkab hindu tõstma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti peadirektori juhi asetäitja Kaupo Sirki sõnul on maavaradega varustatus järgmise viie aasta jooksul tagatud. Kuid alates 2020. aastast, mil alustatakse suurobjektide ehitusega nagu Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo lõik, Rail Baltic ja Tallinna ringtee, on maavaradega varustatuse tagamine raskendatud.
Viie aasta pärast hakkab varustuskindluses esinema regionaalseid probleeme, mistõttu võetakse tee-ehitusobjektidel kasutusele naaberregioonis paiknevad varud, mis veokauguste suurenemisel tõstavad märkimisväärselt tee-ehituse maksumust, märkis Sirk kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.
Sirgi sõnul kujuneb olukord kriitiliseks Harjumaal ja Kesk-Eestis seoses Rail Balticu ja Kose–Mäo suurobjektide samaaegse ehitusega. Rail Balticuga seotud tee-ehituse maht on väga suur, hõlmates 80 uue silla ja viadukti ehitust koos pealesõitudega, 80 kilomeetrit kogujateid ja 200 kilomeetrit raudtee teenindusteed.
«Maa-ameti hallatava maavarade andmebaasi sisuline pool tugineb kahjuks jätkuvalt Nõukogude Liidu GOST-i parameetritel, kuigi EL õigussüsteemi ülevõtmise ja kohandamisega on kvalitatiivsete omaduste määratlused muutunud,» kirjutas Sirk. Vananenud parameetrite kasutamine raskendab kaevanduste varude kvaliteedi hindamist tee-ehituse nõuetest lähtuvalt.
«Kiirelt on vaja uuendada maavarade geoloogiliste uuringute määrus kuna kolm neljandikku ehituslubjakivist, ehitusliivast ja täitematerjalidest kulub riigimaanteedele ja Rail Balticu projektiga seotud taristuehituses,» märkis Sirk.