/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/02/25/5094767t1hbcb7.jpg)
Uuringu andmetel on tarbijate kindlustunne viimase kuuga oluliselt vähenenud. Peamiselt halvenesid inimeste ootused oma pere ja riigi majandusolukorra väljavaadete osas ja ühtlasi ka tööturu prognoos.
Tarbijate kindlustunne kahaneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri uuringust selgub, et veebruaris prognoosib 21 protsenti vastanutest pere majandusolukorra paranemist 12 kuu pärast. 51 protsendi vastanute hinnangul on olukord sama ja 18 protsenti pelgab halvenemist.
Eriti tuntavalt langes viimase kuuga optimism riigi majandusolukorra arengu suhtes. 18 protsendi vastanute hinnangul on Eesti majandusolukord 12 kuu pärast parem, jaanuaris oli selliseid vastanuid 28 protsenti, 36 protsendi hinnangul olukord ei muutu ja 33 protsenti kardab halvenemist, jaanuaris vastavalt 20 protsenti.
Tööturu prognoos halvenes oluliselt, suurenes töötuse kasvu prognoosivate inimeste osakaal - veebruari saldo 35, jaanuaris 15. Samuti kasvasid elanike inflatsiooniootused - saldo veebruaris 20, jaanuaris 3.
Samas püsivad pere rahanduslik olukord ja säästuplaanid head. Seega tundub, et esialgu on elanike halvenenud ootuste puhul tegemist reageerimisega viimasel kuul pressis kajastatud halbadele majandusuudistele nagu suurkoondamised, aktsiiside tõus, olematu majanduskasv ja nii edasi.
Veebruaris hindas 48 protsenti peredest, et suudab säästa ja 45 protsenti tuleb omadega ots-otsaga kokku, seitse protsenti vastanutest on aga rahalistes raskustes. 48 protsendi küsitletute hinnangul säästavad nad ka järgneva 12 kuu jooksul ning aasta tagasi arvas nii 44 protsenti vastanutest.
2016. aasta veebruaris on tarbijate kindlustunde kiirindikaator Euroopa Liidus oluliselt langenud.