/nginx/o/2015/11/17/4708349t1h8a9c.jpg)
Riigikogu koalitsioonierakondade saadikud algatasid tänasel istungil ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärgiks on legaliseerida Uberi, Taxify ja teiste vahendatavad sõidujagamisteenused Eestis.
Koalitsioon algatas sõidujagamisteenuste legaliseerimise (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jutt käib jagamismajandusest, täpsemalt sõidu jagamisest ja kokkuleppeveost, mille tulemusel on Eesti tõenäoliselt üks esimesi riike Euroopa Liidus ja maailmas laiemalt, kes selle valdkonna nii innovatiivselt oma regulatsioonidesse sisse viib, oma regulatsioonid kaasajastab ja on kindlalt selles valdkonnas maailma üks liidreid, kui mitte kõige suurem liider,» ütles eelnõu üks eestvedajaid Kalle Palling riigikogu istungi algul eelnõu üle andes.
Eelnõule andis oma allkirja 26 Reformierakonna, SDE ja IRL-i saadikut.
Pallingu kolleeg majanduskomisjonist Ken-Marti Vaher kinnitas, et tema nägemuse kohaselt muudavad eelnõus sisalduvad ettepanekud kogu veondusturu kaasaegsemaks ning loovad traditsioonilistele taksofirmadele ja sõidujagajatele võrdsed võimalused.
«Sõidujagamisteenuse seadustamine annab tavalistele inimestele võimaluse teenida oma tööga seaduslikult lisatulu ja tõstab seega ühiskonna jõukust. Samuti vastab see päriselule, sest tegelikkuses sõidujagamine ehk kokkuleppeveod juba toimivad üha kasvavas mahus,» ütles Vaher.
Vaheri sõnul toob eelnõu kaasa ka mitmeid taksoteenuse osutamisele esitatavate nõuete leevendamisi.
«Näiteks kaotame ära nõude sõidukikaardile ja samuti tegevusloa nõude FIE-dest taksojuhtidele, kuna see kattub sisuliselt teenindajakaardi nõuetega. Tänasel päeval pigem formaalsuseks peetav nn ametikoolituse nõude võtame seadusest sellisel kujul välja ja lahendame selle isereguleeruvana ehk veondusettevõtete sisemise reeglina sarnaselt sõidujagamisteenusega,» selgitas ta muudatusi turu ühtlustamiseks.
Samuti ühtlustab eelnõu nõudeid sõidujagamisega – näiteks kehtestatakse seadusega ühtse hea maine nõude nii sõidujagamise osutajatele kui taksojuhtidele. Üldreeglina välistatakse need, kes olnud kriminaalkorras karistatud või on saanud karistuse joobes juhtimisega seoses.
Kalle Pallingu sõnul loetakse eelnõu kohaselt kokkuleppeveoks tasu eest sõitjatevedu kuni üheksa istekohaga sõiduautos. «Kokkuleppevedu ei ole ühistransport ega taksoteenus ja sellele on kehtestatud selged ning karmid nõuded, näiteks peab tellimine käima üksnes läbi elektroonilise süsteemi,» ütles Palling.
Samuti ei rakendata kokkuleppevedudele ühtegi ühistranspordile ette nähtud õigust, näiteks sõitu bussiradadel. Elektrooniline kokkuleppevedude süsteem peab muuhulgas kuvama veo tellimisel kokkuleppeveo teostaja ja kokkuleppevedu teostava juhi nime ning sõiduki registreerimismärki.
Pallingu sõnul on nende andmete kuvamine veo tellimisel - kui sõitja elektroonilise süsteemi abil alles veo teostajat valib - olulised teadliku valiku tegemiseks. Lisaks peab süsteem kuvama veo tellimisel sõitjale kokkuleppeveo tasu arvutamise meetodi.
«Siinkohal peab veo tellimisel kuvama kõik tasud, mis veoga kaasnevad, et vältida ootamatuid lisatasusid. Samamoodi peab süsteem kuvama veo tellimisel sõitjale kokkuleppeveo koguhinna, kui tellimisel määratakse veo lõpp-punkt,» selgitas Palling.