Kuidas muudab vanus harjumusi ja eelistusi?

Foto: SCANPIX

Kui palju mõjutab meie vanus seda, kuidas me mõtleme, kus ja mida me sööme ning millised on meie kulutamis- ja säästmisharjumused? Tänaste tarbijate käitumine pakub varem arvatuga võrreldes omajagu üllatusi, kirjutab Margo Kurisoo Nielsen Eestist.

Vananedes liigub meie fookus varanduselt tervisele, selgub  Nielseni poolt 2015. aastal läbi viidud laiaulatuslikust ülemaailmsest generatsioonide elustiili puudutavast uuringust.  Kui raha teenimine ja töötamine rahuldustpakkuval töökohal on nooremate vastanute põhilised prioriteedid, siis hea tervis ning perekondlik ajaveetmine saavutavad kõrgema skoori vanemaealiste vastanute poolt.

Samal ajal püüdlevad kõikide generatsioonide esindajad järjest enam tervislikumate eluviiside poole ja koguni 81 protsenti 21–34aastastest ja 67 protsenti  50–64aastastest on nõus tervislike toodete eest rohkem ka maksma. Teisest küljest peegelduvad vanuselised erinevused meie igapäevastes tarbimisharjumustes. Näiteks on 21–34aastased kõige sagedasemad toidukohtade külastajad, samas kui vanem generatsioon eelistab kodust kööki. Kuus inimest 10st söövad väljaspool kodu vähemalt ühel korral nädalas ja pea 30 protsenti vastas, et nad söövad väljas kolm või enam korda nädalas.

30 000 inimese küsitlemisel 60 riigist saime teada, et prioriteetite erinevused ei tähenda tingimata seda, et noorematele põlvkondadele ei lähe korda traditsioonilisemad väärtused. Kuigi abielu ja sünninumbrid on paljudes maailma riikides langevas trendis, ei ole kõik nooremad vastajad traditsiooniliseks peetavate püüdluste vastu.

Traditsioonilised väärtused – abielu, laste saamine ja oma maja ostmine – omavad endiselt olulist kaalu paljude 15–34aastaste vastajate hulgas. Isegi, kui need pole peamised prioriteedid, on need jätkuvalt paljude noorte täiskasvanute jaoks oluliste eesmärkide nimistus. Umbkaudu viiendik 15-34aastastest vastanutest plaanivad maja ostu või abiellumist.  Iga kümnes nimetab lapse saamist üheks oma elu peamiseks eesmärgiks. Elukoha valikul eelistavad rohkem kui pooled alla 35-aastased kiiremat elutempoga linnakeskkonda, samas kui maapiirkonda näevad potentsiaalse elukohana vastajad vanuses üle 50 eluaasta, kelle jaoks on see ideaalseks võimalikuks elupaigaks rohkem kui kolmandiku puhul.

Kas töötajate lojaalsus on minevik?

Nooremana otsitakse vaheldust, uusi emotsioone ja väljakutseid. Sellele vastab ka uuringust selgunud tõsiasi, et nooremate põlvkondade jaoks on muutunud tavapäraseks sage töökohtade vahetamine. 21–34aastastest vastajatest tervelt 41 protsenti ei soovi oma tänasel töökohal veeta rohkem kui kaks aastat. Seega vahetavad 21–34aastased töökohta kaks korda sagedamini pärast kahte aastat, poolteist korda sagedamini pärast viite aastat ja poole sagedamini pärast 10 aastat, kui 35–49aastased ja 50–64aastased. Töökohtade tihe vahetamine ei sõltu aga tööga rahulolust. Üle poole kõikidest 21–64aastastest vastanutest üle maailma on rahul nii oma töövaldkonna, kaastöötajate, töö ja eraelu tasakaalu kui ka ülemusega. Vähem rahul on vastajad palgaga ning pensionipõlve ning tervist puudutavate hüvitistega.

Sõltumata oma noorusest suhtuvad oma finantstulevikku kõige enesekindlamalt 15–20aastased ja 21–34aastased – kolmandik säästavad raha iga kuu olles ühtlasi kindlad oma finantstulevikus. Samas ei ole ligi pooled noored (vastavalt 47% ja 48%) oma säästmist puudutavates strateegiates kindlad ja vajavad nõu, mida oma rahaga teha. Vanemate generatsioonide esindajatele kulub samuti kõrvaline abi ära – üksnes 23 protsenti  35–49aastastest on oma säästmist puudutavates valikutes kindlad ja pooled säästavad ebaregulaarselt tundes samal ajal ebakindlust tuleviku osas. Kõige vähem säästavad raha ja 50–64aastasted ja vastajad vanuserühmas 65+.

Teisest küljest pööravad vanemate põlvkondade inimesed üle maailma rohkem tähelepanu sellele, et hoiavad oma igapäevased kulutused kontrolli all ka võlgade olemasolul. Tööealisest elanikkonnast on võlg igal neljandal vastajal kümnest. 35–49aastastel ja 50–64aastastel on võlg vastavalt 57 ja 55 protsendil vastanutest üle maailma. Oma igapäevaseid kulutusi piirab võla olemasolul 57 protsenti 50–64aastastest. Nooremate generatsioonide esindajad on valinud pikemaajalised strateegiad – 35 protsenti 21–34aastastest otsib aktiivselt võimalusi võla vähendamiseks näiteks refinantseerimise kaudu.

Lugemine kui populaarne ajaveetmise võimalus

Sotsiaalmeedias levivaid meeme ja videoid, mis näitavad seeniore tegelemas asjadega, mida peetakse tavapäraselt nooremate generatsioonide pärisosaks, saadab pea alati populaarsus. Statistika järgi pole aga õhtusöögilauas nutiseadet näppiv pensionieelik või pensionär üldse mingi imetabane nähtus. Kuigi tavateadmise kohaselt on nooremad inimesed pidevalt ühendatud, pole nad ainsad, kelle tähelepanu tehnoloogia on haaranud. Uuring näitas, et koguni 52 protsenti 50–64aastastest tunnistab, et nende söögikorrad pole tehnoloogiavabad.

Teleka vaatamine on jätkuvalt üks populaarsemaid vabaaja veetmise viise kõikide vanuserühmade hulgas ning on korrelatsioonis ka uudiste tarbimise näitajatega – sealhulgas pöörduvad koguni 48 protsenti 21–34aastastest ja 45 protsenti 15–20aastastest uudiste teada saamiseks televisiooni poole. Uudiste tarbimise esikolmikusse kõikides vanuserühmades mahub ka otsingumootorite kasutamine, seda isegi vanuserühmas 65+ (25%).

Samas on ka näiteks lugemine vabaajaveetmise tegevuste osas kõrgel kohal ja ühtlasi populaarseim vaba aja veetmise võimalus kõige vanemate küsitletute hulgas (42%). Uuring näitas aga üllatuslikult, et nooremad vastajad eelistavad oma vaba aega samuti veeta pigem lugemise kui videomängudele ja sotsiaalmeedia seltsis. 15–20aastaste vastanute hulgas on esikohal muusika 37 protsendiga, millele järgneb lugemine (27%). 21–34aastaste vastanute hulgas on need näitajad vastavalt 27 protsenti ja 20 protsenti ning kõige populaarsem vaba aja veetmise viis on teleka vaatamine (31%).

Vanus mõjutab meie prioriteete ja tarbimisharjumusi mitmeti, kuid põlvkondade vahelised erinevused ei ole nii suured, kui esialgu võiks arvata. Nooremad inimesed otsivad küll vanematest rohkem vaheldust nii töö- kui ka eraelus, kuid samal ajal on traditsioonilisemad väärtused endiselt au sees. Paljud vanemaealised on aga sarnaselt noortele omaks võtnud üha tehnoloogilisemaks muutuva maailma.