/nginx/o/2015/12/16/4804557t1h62a1.jpg)
Facebooki globaalne personalijuht Miranda Kalinowski selgitas Business Insiderile, milliseid kandidaate ettevõte hindab ning milline näeb välja üldine palkamisprotsess.
Milline näeb välja Facebooki tööle kandideerimise protsess?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma suurima sotsiaalvõrgustiku palgal on 64 kontoris kokku 13 000 töötajat ning nende arv kasvab iga nädalaga. Ettevõtte töötajaks valitakse aga ainult tõeliselt andekaid ja motiveeritud spetsialiste.
«Esiteks peame me olema kindlad, et palkame inimesi, kes on meist siiralt ja sügavalt huvitatud,» selgitas Kalinowski. «Me oleme ehitajad. See tähendab, et ükskõik, kas me palkame insenere või finantsanalüütikuid - nad peavad olema seda tüüpi inimesed, kellele meeldib uusi asju luua.»
Enne lõplikku heakskiitu tuleb kandidaatidel läbida tavaliselt neli või viis intervjuuvooru, kus selgitatakse välja nende kogemused ja oskused ning sobivus organisatsiooni kultuuriga.
Esimene voor viiakse tavaliselt läbi telefoni teel, mille käigus personalitöötaja hindab kandidaadi kogemuste sobivust ning kirge Facebooki vastu.
Kui see läheb hästi, järgneb teine telefoniintervjuu voor, kus pakutava ametikohaga sarnasel positsioonil olev töötaja hindab kandidaadi tehnilisi teadmisi ja oskusi. Muidugi on need väljaspool personaliüksust tegutsevad töötajad varem läbinud vastavad intervjuukoolitused, et nad teaksid, mida kandidaatide juures otsida ja silmas pidada.
Kolmas intervjuu toimub juba kontoris, kus kandidaadile tehakse ka väike ringkäik. Tihtipeale demonstreeritakse talle ka Oculus Rifti virtuaalreaalsuse tehnoloogiat, mis aitab kandidaadil mõtted stressirikkast olukorrast eemale viia ning ennast rohkem personalitöötajatele avada.
«See on kahesuunaline tänav,» selgitas Kalinowski. «Nad saavad meie kohta teadmisi juurde ning meie nende kohta.»
Järgmised intervjuuvoorud on konkreetse tööalaga seotud. Näiteks tarkvarainsener peab läbima programmeerimist puudutava intervjuu, kus hinnatakse seda, kui kiirelt ja täpselt suudab ta vastata talle antud probleemülesannetele.
Kõigile kandidaatidele esitatakse nii hüpoteetilisi küsimusi, et teada, kuidas kandidaat ootamatus olukorras reageerib, kui ka loogikaküsimusi, et testida seda, kuidas ta mõtleb.