/nginx/o/2010/12/19/486424t1hcff6.jpg)
Hiina kinnitas esmakordselt, et valmistub ehitama lennukikandjat. Otsus kõneleb ambitsioonidest ookeanidel ning teeb rahutuks rahvusvahelise üldsuse.
Hiina ehitab lennukikandja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma sammust teatas Peking vaikselt ja ühe lausega, mis on peidetud valitsuse mahuka trükise lõppu.
«Aastal 2009 algatas Hiina plaani ja programmi lennukikandja ehitamiseks,» seisab Hiina 2010. aasta ookeaniarengu ettekandes. Tegemist on raamatuga, mille andis maikuus välja riiklik ookeanivalitsus, mis kuulub maa ja maavarade ministeeriumi koosseisu.
«See näitab, et Hiina on hakanud sisenema uude ajaloolisse ajajärku, ehitades end hoolikalt ja põhjalikult üles suureks ja võimsaks mereriigiks. See kujutab endast Hiina ajaloolist eesmärki ja ülesannet kogu 21. sajandiks,» seisab raportis.
Üks kõrge Hiina kaitseametnik ütles Financial Timesile kaks aastat tagasi, et maailm ei peaks üllatuma, kui Hiina endale lennukikandja ehitab. Möödunud aastal märtsikuus ütles Hiina kaitseminister Liang Guanglie oma Jaapani ametivennale, et Hiina ei kavatse igavesti jääda ainsaks ilma lennukikandjata suurriigiks.
Kaitseeksperdid on täheldanud Google Earthi kujutiste põhjal, et viimase aasta jooksul on kahe sõjaväelennuvälja juurde rajatud hoovõturajad, mis on sobilikud õhkutõusu ja maandumise harjutamiseks lennukikandja tingimustes.
Nõukogude-aegse lennukikandja Varjagi kere, mille Hiina 1998. aastal Ukrainalt ära ostis, on korda tehtud ja läheb eeldatavasti alates 2012. aastast käiku kui «treeningplatvorm».
Kuigi seda kõike teati ka varem, põhjustab ülalmainitud kinnitus tõenäoliselt siiski ärevust, kuna Hiina naabrid on üha rahutumad hiigelriigi kasvava agressiivsuse ja enesekindluse pärast.
«Lennukikandja sümboliseerib püüdlusi tungida kaugele omaenda kallastest. See on väe ja mõju pikendamise vahend,» ütles ühe Aasia riigi kaitseatašee Pekingis. «USAga võrreldes on Hiina merevägi ikkagi veel kääbus, kuid käesolevaga hakatakse siis ametlikult rivaaliks pürgima.»
Jaapani ajaleht Asahi Shimbun avaldas viite lennukikandja programmile samal ajal, kui Jaapani valitsus andis relvajõududele korralduse taaskeskenduda tõusva Hiina poolt ähvardavatele ohtudele.
Hiina riigikaitseministeerium keeldus kommentaaridest.
Asja suure kella külge minek on Hiina jaoks aga ebamugav, kuna valitsusel ja parteil on parasjagu käsil varasemate pealetükkivate liigutuste ja agressiivse retoorikaga tekitatud kahjustuste remontimine.
Viimasel ajal on Peking vaigistanud mitu armeeohvitseri, kes aasta alguse poole oma sõjakate kommentaaridega sulgi turri ajasid. Samuti on tehtud kõik selleks, et sõjalaevastikku rambivalgusest välja tõmmata.
Ühtlasi on Hiina taaskäivitanud armeede tasandil dialoogi USAga, valmistamaks teed Ühendriikide kaitseministri Robert Gates’i visiidiks, samuti president Hu Jintao jaanuarikuiseks külaskäiguks Washingtoni.
USA merevägi kurtis mullu, et Hiina laevad olid neid rahvusvahelistes vetes tülitamas käinud. Samuti on Hiinal olnud vaidlusalustes vetes kokkupõrkeid Vietnamist, Malaisiast ja Jaapanist pärit alustega – ning seda üha sagedamini.
Lisaks on Hiina merevägi laiendanud oma õppemanöövrite skaalat ning investeerib jõuliselt laevastiku moderniseerimisse.
USA staabiülemate ühendkomitee esimees admiral Mike Mullen ütles käesoleva aasta alguses: «Kui varem olin ma Hiina kavatsuste suhtes uudishimulik, siis nüüd pigem murelik.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.