On väheteada asjaolu, et võltsparmesani hulk turul järjest suureneb. Sellega koos kasvab ka nende materjalide hulk, mida kasutatakse võltsjuustu tegemisel – neist šokeerivaim on ehk puidumass.
Šokeeriv uudis parmesanisõpradele (2)
Kuigi esmapilgul tundub täiesti arusaamatuna, kuidas saaks puidumassi kasutada mõne juustu tegemisel, on sellest juustu sees väga raske aru saada, kui see on väga peeneks jahvatatud, vahendab Foodbeast. Selleks, et lõigata parmesani tootmiselt ja müügilt maksimaalset kasu, on puidumass just üheks nendest asendusainetest, mida maailmakuulsa juustu järgitehtud versioonidesse pannakse.
Ameerika toidu- ja ravimiamet on aga väga kindlalt paika pannud, mida üks parmesani nime kandev juust – mille originaalversiooni nimi on Parmigiano-Reggiano – tohib endas sisaldada. Need koostisaineid on kolm: piim, juustujuuretis – selleks, et juust muutuks kõvaks – ning sool.
Teatud taimseid ja loomseid ensüüme on väga väikeses koguses lubatud kasutada juustu kääritamise protsessis, kuid need ei tohi moodustada rohkem kui 0,01 protsenti selle tegemiseks kasutatud piima hulgast. Ka võivad juustuvalmistajad lisada teatud värvaineid, kuniks need on ära märgitud ka juustu pakendil koostisainete all.
Terve rida parmesanitootjaid on aga hiljuti tule alla sattunud tarbijate eksitamise pärast oma toodetega. Nende hulgas on näiteks ka tuntud toiduainetööstur Kraft. Kolm koostisosa, mida ei ole lubatud parmesani tootmisel kasutada, on tselluloos, kaaliumsorbaat ja juustu kultuur. Küll aga leidus kõiki neid kolme Krafti riivitud parmesanis.
Kuna selline petuparmesan võiks vihale ajada kõik korralikud itaallased, iseäranis need, kes elavad parmesani sünnilinnas Parmas, siis keelas USA toidu- ja ravimiamet Kraftil mainitud juustu eksportimise Euroopasse ja selle müümise parmesani nime all.
Puidumassi kasutamine juustus on tõelistele parmesanisõpradele šokeeriv kahel põhjusel. Esmalt sellepärast, et pärisparmesani pähe müüakse odavat võltsjuustu. Teiseks aga sellepärast, et see on taaskord kinnitus selle kohta, et väga paljude toiduainete puhul, mis me sööme, ei saa meil kunagi olla täit kindlust selles osas, mis tegelikult selle sees olla võib.