/nginx/o/2016/02/22/5073861t1h38de.jpg)
Tähelepanelikule Postimehe lugejale jäi töövahendusportaalis CV Keskus silma töökuulutus, mis läheb mitmes nõudes vastuollu kehtivate seadustega.
Ettevõtja selgitus diskrimineerivale töökuulutusele: me otsimegi naisterahvast (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kas seadus lubab esitada sellised nõuded töötaja soo ning keeleoskuse kohta?» uuris Postimehe poole pöördunud lugeja, viidates Tallinnas asuva Teca Projekt OÜ töökuulutusele, kus otsitakse eelarvestajat-juhiabi.
11. märtsi tähtajaga töökuulutuses seisab kandidaadile esitatavate nõuete all, et ettevõte otsib sellesse ametisse sõbralikku ja nutikat naisterahvast, kes peaks muuhulgas oskama eesti keelt emakeelena.
/nginx/o/2016/02/22/5073853t1hab13.jpg)
Võrdõigusvoliniku Liisa Pakosta sõnul on aga mõlemad nõuded diskrimineerivad – ühte sugu välja jättes rikub töökuulutus soolise võrdõiguslikkuse seadust ja keelenõude osas võrdse kohtlemise seadust.
«Töökuulutuses otsitakse juhiabi-eelarvestajat. Ainult ühele soole suunatud töökuulutused on sel moel keelatud,» selgitas võrdõigusvolinik. Lisaks ei ole tema sõnul tööandjal arukas sel moel piirata inimeste ringi, keda ta soovib oma ettevõttesse eelarvestamist ning juhiabi tööd tegema. «Pole ühtegi tõsiseltvõetavat põhjust välistada töökuulutusega asjalikud ja töökad mehed,» lausus Pakosta.
Mis puudutab keeleoskuse nõuet, siis saab seda nõuda juhul, kui keeleoskus on vajalik konkreetse töö tegemiseks. «Juhiabi ja eelarvestaja peavad heas ja korrektses eesti keeles hakkama saama, ent keeleoskuse taset ei näita kuidagi see, kas keelt osatakse hästi seetõttu, et tegemist on emakeelega või seetõttu, et keel on väga hästi omandatud,» nentis Pakosta.
Tema sõnul võib juhtuda ka nii, et emakeelena eesti keelt rääkiv inimene on grammatikas kehvemate tulemustega kui keegi, kes on eesti keele hästi selgeks õppinud ning pidevalt keelekeskkonnas ennast täiendanud. «Õiguspärane oleks olnud kirjutada, et kandidaadilt oodatakse väga head eesti keele oskust või eesti keele oskust kõrgtasemel,» lausus võrdõigusvolinik.
Ettevõtte juhatuse liige Jegor Zolotuhhin ise selliselt sõnastatud töökuulutuses probleemi ei näe. «Täpselt nii ongi – sellepärast, et ta ei pea olema mees,» märkis Zolotuhhin, miks oli töökuulutuses välja toodud, et otsitakse just naisterahvast.
Mis puudutab aga eesti keele oskust emakeelena, siis pidas ta vajalikuks seda just sellises sõnastuses sisse panna, kuna soovib tasakaalustada valdavalt vene keelt emakeelena kõnelevat kollektiivi ka eesti keelt emakeelena kõnelevate töötajatega.
«Meil on valdavalt suhtlemine vene keeles ja mulle see ei meeldi,» nentis Teca Projekt juhatuse liige. Zolotuhhin lisas, et eesti keele kõnelemine emakeelena ei ole tegelikult kohustuslik nõue, pigem näeb ta seda kandideerimisel eelisena.