/nginx/o/2016/02/22/5072975t1h8d52.jpg)
On narrus loota, et naftaturg stabiliseeruks veel tänavu ja hind hakkaks tõusma, rääkisid Reutersile 1980. aastal alanud viimase suure hinnasõja kaevikuis võidelnud naftatööstuse tippjuhid. Toonane turu madalseis kestis ligi 20 aastat ning pole võimatu, et ka praegu nii läheb.
«Kui homme on nafta hind 20 dollarit, poleks ma üldse üllatunud,» ütles šeik Ali Khalifa al-Sabah agentuurile. «Ei ole võimalik ülearust tootmist kiiresti turult kõrvaldada. See pidas paika 1980. aastal ja praegu on asi veel hullem.»
Nüüd 71aastane šeik Ali oli 1980. aastal Kuveidi naftaminister ja mäletab aegu, mil riik oli sunnitud müüma naftat viiedollarilise barrelihinnaga. «Meil ei olnud alternatiive.»
1979. aastal Iraani revolutsiooniga alanud naftahinnasõda püüti 1980ndate alguses taltsutada. Naftaeksportijate organisatsioon OPEC leppis kokku tõsised tootmiskärped: Kuveit näiteks pidi oma päevatoodangut vähendama kahelt miljonilt barrelilt 0,6 miljonile, suurim toonane naftatootja Saudi Araabia kärpis palju enam.
Kärpeplaan takerdus pettusse ja säästmisse
Aga kärpeplaanil polnud erilist edu, seda kolmel põhjusel: esiteks petsid OPECi liikmed nii kuidas said, varjates oma tegelikku tootmismahtu; teiseks olid turule hoogsalt sisenenud kartellivälised tootjad USA, Mehhiko ja Norra ning kolmandaks oli hinnasõjale eelnenud kõrge naftahinna ajastu õpetanud maailmale säästmist.
1986. aastal avasid Saudi Araabia ja teised OPECi tootjad taas kraanid ning hind ei taastunud järgmised 20 aastat.
Mehhiko riikliku naftatootja Pemex toornafta eksporti 1980ndate hinnasõjas juhtinud Adrian Lajous märkis Reutersile, et peamised naftatootjad ei suuda siiski ületootmist ohjata, hoolimata äsjasest Venemaa ja Saudi Araabia tootmise külmutamise initsiatiivist.
Lajouse sõnul tuleneb turu nõrkus eelkõige ebakindlast nõudlusest, seda eelkõige Hiinas ning kildanafta tootjate suunalt ähvardavast ohust.
«Jälle on nõudluse šokk ja pakkumise šokk ajaliselt kokku langenud. Ma ei näe võimalust, et aasta lõpuks turg tasakaalustuma hakkab,» ütles praegu Columbia ülikoolis õpetav Lajous Reutersile.
1980ndatel Standard Oili juhtinud John Miller nendib, et tootjate koordinatsioon jätab vägagi soovida. Jättis juba 1980ndatel. «Toona istus igaüks oma nurgas ja lootis, et konkurent käitub džentelmenlikult, «teeb õige sammu»,» ütles ta Reutersile naeru saatel.
Miller ennustab samuti, et hind ei taastu niipea. «Nõudlus mängib nüüd suuremat rolli kui 1980ndatel. See, mis juhtub Hiinas, mängib samuti.»
Kildanafta hoiab hinna madalal
Sama meelt on Ed Morse, USA veterandiplomaat, kes juhtis 1980 USA välisministeeriumis energiapoliitikat. Tema sõnul ei saa Saudi Araabia enam hinnaga mängida, algatades ülemaailmse toodangukärpe ja lootes seejärel teenida kõrgemat hinda.
«Nad saavad aru küll, et kui hind tõuseb piisavalt kõrgele, tuleb kildanafta mürinal tagasi,» ütles Morse, kes nüüd juhib Citibankis toorainete analüüsisektorit.
Kuveidi kunagine naftaminister šeik Ali prognoosib, et naftaturu madalseis kestab seitse kuni kümme aastat. USA on Ali hinnangul nüüd naftaturul tasakaalutootja ning kildanafta krakkijad vajutavad naftaturule pikaks ajaks oma pitseri.
«Idee, et USA firmad kukuvad kokku ja nende toodang läheneb nullile, on unenägu. Isegi suletud puurkaeve saab hõlpsasti taasavada.»
Šeigi sõnul pole aga pikaajaline naftahinna madalseis tootjatele sugugi läbinisti halb. «Ma ei arva, et see on Pärsia lahe majandustele üleni negatiivse mõjuga. See teeb meid ratsionaalsemaks, sunnib majandusele rohkem tähelepanu pöörama, vähendama korruptsiooni, paremini ettevõtteid juhtima. See võib olla maskeeritud õnnistus.»