Mida tähendaks Suurbritannia lahkumine euroliidust?

Suurbritannia lipp Foto: SCANPIX

Nädalavahetusel sai Suurbritannia kokkuleppele Euroopa Liitu jäämise tingimustes. Peaminister David Cameron teatas, et toetab riigi jäämist liitu. Ent Londoni meer Boris Johnson aga on Euroopa Liidust lahkumise poolt. Mida lahkumine riigi majandusele tähendaks?

Economist kirjutab, et hiljutiste küsitluste kohaselt tahab enamik inglasi ühendusest välja. Suurbritannia liitus Euroopa Liiduga aastal 1973, peale mida on eksport sinna olnud järsus tõusujoones. Ning ükskõik, kas britid jäävad või lahkuvad, jääb ühendus neile olulise tähtsusega - 51 protsenti kaupadest või 45 protsenti koguekspordist (teenused sisse arvatud) liigub sinna. 

Aasta alguses küsitles Financial Times majandusanalüütikuid, kellest peaaegu kolmveerand usub, et Suurbritannia kaotab Euroopa Liidust lahkumisel. Vaid kaheksa protsenti usub, et brittide majandusel hakkab paremini minema. Suurimaks murekohaks peavad ökonomistid lahkumisega kaasnevat ebakindlust. 

Mõju SKP-le hinnatakse mitmeti. Open Europe leiab, et kui kui Suurbritannia hakkab tegelema protektsionismiga, siis langeb nende SKP 2030. aastaks 2,2 protsenti.

Avatud majanduse puhul aga võiks brittide majanduskasv olla Euroopa Liidu omast kiirem, ulatudes parimal juhul 1,55 protsendini. Nad usuvad, et reaalne mõju SKP-le jääb -0,8 kuni 0,6 protsendi vahele.

Briti investeerimisfond Woodford avaldas veebruaris uuringu, kus selgub, et Euroopa Liidu tähtsus on isegi suurem, sest erinevad lepped lubavad Suurbritannial vabalt ka teiste riikidega kaubelda. Ettevõte usub, et kaubavahetus Euroopa Liiduga jääb. 

Lühiajalises kaoses on tõenäoliselt finantssektor, ent seegi pole katastroof. 

Suurbritannia säästaks aastas kümme miljardit naela, mis praegu läheb Euroopa Liidu eelarvesse. Ent inimeste vähesem liikumine ning majanduse kohanemine tähendab, et tegelik sääst on väiksem. Lisaks võib Suurbritannia hakata maksma ühisturule jäämise eest. 

Centre of Economic Performance toob välja, et Šveits maksab Euroopa Liidule 83 protsenti ning Norra 41 protsenti sellest, mida Suurbritannia praegu maksab. 

Woodford usub ka, et kinnisvaraturule pole lahkumine kuigi suur löök - eriti makromajanduslikus plaanis. 

Open Europe märgib, et kui Suurbritannia kulutaks Euroopa Liidu muutmisele sama palju energiat kui sealt lahkumisele, läheks mõlemal osapoolel palju paremini. 

Suurbritannia rahvas hääletab jäämise või mittejäämise üle 23. juunil.