Päevatoimetaja:
Sander Silm

Sularaha kaob Soomes tasahilju (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Artikli foto
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Sularaha kasutatakse Soomes üha vähem  ning põhjanaabrite eurod viiakse hoopis välismaale.

Soome Panga sõnul viivad turistid pea pooled nende trükitud eurod välismaale, kirjutab Yle. Eriti agaralt teevad seda Vene turistid, kes hoiavad oma sääste valuutas.

Kui kaardimaksetehingute trend jätkub, siis Soome Panga arvutuste kohaselt kuivab sularaha kasutamine kokku kõige hiljem 2029. Samas nõudlus tugeva valuuta järele kasvab ja Soome Pank teatas, et laseb ringlusesse 14 miljoni eest kupüüre ja münte.

Samal ajal on 15 aasta jooksul märgavalt vähenenud sularahaga tegelevate pangakontorite arv. Kui 15 aastat tagasi oli neid 1600, siis nüüd 850. Ka on jäänud märksa vähemaks sularahaautomaate, 20 aastat tagasi oli neid 2500, nüüd 1500.

Kaardimaksed on ostjate seas muutunud aina populaarsemaks, kümnest ostjast seitse eelistab just seda makseviisi. 13 protsenti eelistab sularaha ja ülejäänud maksavad nii sulas kui ka kaardiga.

Soome Panga nõuniku Kari Takala sõnul on nõudlusel rahatähtede järele «müstilised põhjused», kuid pangal on oma teooriad selle kohta.

Esiteks viiakse pea pooled Soome rahatähed riigist välja. Sularahaga maksmine on mujal Euroopas siiani levinud ning puhkusele minnes võtavad soomlased sageli välja 50-euroseid. Saksamaal tasutakse näiteks seitsmel juhul kümnest just sularahas. Soome Panga sõnul näitab kasvav nõudlus 50-euroste järele, et turismiteooria peab paika. Soomlastel on ka kombeks sõita Euroopasse autosid ostma, kusjuures tasutakse sularahaga. Samas näiteks nõudlus 500-euroste järele on viimastel aastatel kahanenud. Panga sõnul on pärast Eesti üleminekut eurole vähenenud ka suurte kupüüride üleandmine võõrsil.

Samas viiakse suures koguses rahatähti eurotsoonist välja. Arvatakse, et ligi 30 protsenti kupüüridest viiakse eurotsoonist välja, kuna eurost on saanud tugevuselt teine valuuta USA dollari järel.

Venemaal on paljud sukasääred ja seifid täis just eurosid, sest idanaabrid ei usalda traditsiooniliselt panku. Naftahinna langus nõrgestas rubla väärtust ja seetõttu eelistavad venelased hoida oma sääste kas eurodes või dollarites.

Kuigi sularaha kasutatakse aina vähem, ei kao see käibelt niipea. Hoolimata pangakontorite ja sularahaautomaatide arvu vähenemisest on soomlased sularaha kättesaadavusega rahul.

Aga kui küberrünnaku tõttu online-pangandus ei toimi või kukub see kokku elektrikatkestuse tõttu, siis saab kõigile kiiresti selgeks, et sularaha on väärt maksevahend.

Soome Panga sõnul on vaid väike osa sularahast pankade käes ja sularahaautomaatides, 95 protsenti on inimeste käes.

Tagasi üles