Baltikumi toiduhindade võrdlus: Eestis on valik suurem ja hinnad soodsamad

Maxima on Eestis tuntud odavpoena. Foto: Tairo Lutter

Läti Raadio ajakirjanikud võrdlesid Maxima toidupoodide hindu nii Eestis, Lätis kui ka Leedus ning selgus, et kuigi kõigis riikides on käibel euro, on teatud erinevus siiski olemas.

Leedus mindi hindu vaatama Läti piiri lähistel asuvasse Joniškiše linna, kirjutab TVnet. Ostukorvi pandi sai, piim, päevalilleõli, muna, Karumsi kohuke, kilo seahakkliha, pool liitrit Coca-Colat, tahvel Laima tumedat šokolaadi ning kõik see kokku läks maksma 9,58. See on 56 senti rohkem kui lähedalasuvas Läti linnas Elejes. Lisaks kirjutati üles mõne toiduainete, nagu kohvi, suhkru ja viina hinnad.

Läti ja Leedu poodides oli vaid üksikutes hindades suur vahe, näiteks seahakkliha ja kanaliha olid seal pea kolmandiku võrra kallimad. Samas olid märksa soodsamalt müügil muna ja piim. Ülejäänud toodete puhul oli hinnavahe väike. Millegipärast olid Karumsi kohukesed soodsama hinnaga hoopis Leedus, mitte kodumaal. Kokkuvõttes polnud hinnavahe nii suur, et lätlastel tasuks piiri taha minna süüa ostma. Lätist tulijaid oli seal vähe.

Valga vs Valka

Hoopis teine oli olukord Eesti ja Läti hindu võrreldes. Valkas on väike Maxima ja seal läks eelmainitud toidukorv maksma 10.67. Anonüümseks jääda soovinud müüja sõnul häirib neid Eesti poolel toimuv – hinnad on madalamad, aga valik suurem. Seega pole üllatav, et säästlikumad lätlased käivad  Eestis  sisseoste tegemas. Valka elanikud teavad täpselt, mida tasub Eestist ostmas käia. «Tütar käib sealt ostmas ja toob ka mulle palju. Näiteks poolekilone pakk juustu maksab seal mõnikord 1.70 ja siis võib seda osta. Seal on seemneleib väga maitsev, mida võib niisama süüa,» rääkis Valkas elav Rita.  

Samas käivad eestlased lõunanaabrite juures alkoholi ja sigarettide järel. Pooleliitrine Stolitšnaja on Eestis 2,5 korda kallim kui Lätis. Samas testostukorv läks Eesti Maximas maksma 7.85. Kuid suhkur, kanaliha ja diislikütus on Eestis kallimad.

Maxima Läti haru esindaja Jānis Bērziņš rääkis Läti Raadiole, et Baltikumis on tegelikult kolm täiesti erinevat turgu, kus on erinev hinnapoliitika. Sealhulgas on erinevused ka aktsiisides. «Igas riigis on (Maximal – toim) oma sisseostuosakond, mis tegeleb hinnapoliitikaga. Igas riigis on olukord erinev. Eesmärgiks on pakkuda igas riigis konkurentsi sel turul, kus tegutsetakse,» rääkis Bērziņš.

Tema sõnul on põhiliseks hindade erinevuse põhjuseks kolmes Balti riigis konkurents – seda nii kaupmeeste kui ka tootjate vahel. Sageli tootjad, kelle kaup on kodumaal populaarne, alustavad laienemist, müües oma kaupa odavama hinnaga kui kodumaal. «Samal ajal on toote hind ühe supermarketiketi poodides üks, v.a erandid,» rääkis Bērziņš. Ta selgitas, et on olemas teatud kategooria kaupu, kus konkurentsi tõttu on võimalik hinnaerinevus. «Kui näiteks konkurendil on selles piirkonnas kaup paar-kolm senti odavam, võime hindu kohandada, et olla konkurentsivõimelised,» selgitas ta.

Kuigi Läti Raadio eksperiment tõestas, et toidukorvi hind võib olla riigiti üsna erinev, siis  majandusekspertide kinnitusel suurt erinevust ei ole.

SEB panga analüütiku Edmunds Rudzītise sõnul näivad võhikule hinnad kõige kõrgemad Eestis. «Aga Eestis on ka sissetulekud suuremad. Kui võrrelda Läti ja Leeduga, siis on mitmeid kaupu, kus hinnaerinevus küll on, kuid see ei ole märkimisväärsem,» selgitas Rudzītis. Analüütiku sõnul ei saa väikse hulga kaupade hindu võrreldes teha järeldusi elanike elujärje kohta, kuna hindu mõjutab ka ostuvõime, konkurents ja maksusüsteem.

Näiteks Lätiga võrreldes on toit Leedus odavam, samas on seal kallimad transport, elekter, gaas ja toasoe. Igas riigis võivad jaekettidel olla ka erinevad müügitaktikad. Raadioajakirjanikud valisid kõige odavamaid tooteid, kuid neid, mis ei olnud allahinnatud. Samas näitab Maxima kogemus, et pea poole sisseostudest moodustavad soodushinnaga tooted. Uuringud näitavad, et soodushindadega tooted on Lätis populaarsemad kui Eestis.