Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Rahvaliit hakkab rahvapanka looma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaja Koovit
Copy
Andrus Blok
Andrus Blok Foto: Margus Ansu

Rahvaliit lubab uue juhi Andrus Bloki eestvedamisel luua kohalikul kapitalil tugineva Eesti Rahvapanga, mille aktsiaid saaksid märkida kõik Eesti kodanikud ning mille kasumist pool lubatakse maksta omanikutuluks. Panga asutamiskoosolek peaks toimuma märtsis.

Panga saab Eestis moodustada, kui on olemas selleks vajalik aktsiakapital – 75 miljonit krooni ehk 5 miljonit eurot. Loodava Eesti Rahvapanga iga aktsia hind tuleb 100 eurot ja esialgu plaanitakse märkida 50 000 aktsiat.

Seejuures on Rahvaliidu liikmetel eelisõigus maksimaalselt 10 aktsiale kogusummas 1000 eurot, märgitakse teates.

Suurema huvi korral võib esialgu märkida ka rohkem kui 50 000 aktsiat. Huvist asja vastu sõltub, kui suureks kujuneb Eesti Rahvapanga aktsiakapital, kas näiteks 5 miljonit eurot või rohkem.

«Praegu käib Eesti Rahvapanga prospekti koostaja valimine. Panga asutamiskoosolek koos põhikirja aruteluga on planeeritud tuleva aasta märtsikuusse. Seejärel ootame panga litsentsi, ning kui see on väljastatud, otsustab aktsionäride üldkoosolek panga nõukogu, juhatuse liikmete ja juhatuse esimehe ametikohad, palga jm panga juhtorganitega seotud küsimused. Pank viiakse Tallinna börsile,» kirjutab Rahvaliidu majandustoimkonna aseesimees Rene Naptal teates.

Naptali sõnutsi on tehtud ettepanek sätestada põhikirjas, et iga-aastasest puhaskasumist 50 protsenti jagatakse dividendideks.

«Rootsi pangad kandsid 2010. aastal Eestist maksuvabalt välja 25 miljardit krooni. Lisaks  on meie inimestel pankades 150 miljardit krooni, millele teenitakse aastase deposiidiga 2-3 miljardit krooni. Seda raha välja laenates teenivad Rootsi pangad Eesti ettevõtetelt ja eraisikutelt 4-6 miljardit krooni kasumit. Piltlikult öeldes saaks 4 miljardi krooni eest kaks Saaremaa silda aastas – kuid need saab endale Rootsi, mitte Eesti,» põhjendab Naptal.

Märksõnad

Tagasi üles