Omniva surub külaelanikele peale ühispostkasti

Tamme külla paigaldati külaelanike tagasisidet ootamata ühispostkast. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Raplamaal asuva Tamme küla elanikud ei ole rahul Omnivaga, kes otsustas valla ja rahvaga läbirääkimisi pidamata rajada külla ühispostkasti.

Ühine kirjakast tähendab, et küla elanikele saadetisi koju enam ei kanta. Selle asemel paigutatakse nüüd kõik lehed ja kirjad ühisesse kasti Tamme küla bussijaama läheduses, kirjutab Raplamaa Sõnumid.

Omniva pressiesindaja Mattias Kaiv selgitas, et otsus võeti vastu põhjusel, et vastavas piirkonnas on postkastide seisukord halb. «Osadel klientidel postkast üldse puudub ning osadel sissesõiduteedel on hoopis liiklust keelav märk, mille tõttu me neid aadresse teenindada ei saa,» lisas Kaiv.

Tõsi, mõnel kliendil puudub tõesti postkast, kuid seda põhjusel, et majad on inimestest tühjad ning alles ehitusfaasis. Elanikel, kellel käib post iga päev, on ligipääs ja korrashoid tagatud.

Teavitused uue regulatsiooni kohta saadeti Kaivi sõnul välja juba novembris, kuid võisid jääda märkamatuks neile, kellel postkast puudus või oli väga halvas seisus ning vanu saadetisi täis. «Need, kes meie edastatud teavitustele vastasid, olid grupikasti paigaldamisega nõus,» väidab Kaiv.

Anonüümseks jääda soovinud kaks külaelanikku sellega aga päri ei ole. Ühise kirjakastiga oli tõesti nõus üks inimene viiest, kes sellest ka teada andis. Üks naabritest helistas aga isiklikult Omnivasse, et teatada oma mittenõustumisest. Ülejäänud kolm otsustasid üleskutsele mitte vastata, sest kirjas ei olnud kindlat nõuet vastamiseks, vaid võimalus anda teada vaid oma nõusolekust ning küsida lisaküsimusi.

Teavitused jõudsid ka vallavanemani, kellelt sooviti kooskõlastust. Siiski ei oodanud Omniva ära valla seisukohta või arvamust, vaid paigaldas ühispostkasti ilma läbirääkimisteta.

Pärast seda saatis üks Tamme küla elanik Omnivale protestikirja, kus soovis, et tema post tuleks edaspidi isiklikku kirjakasti. Vastuses öeldi, et tema soovist saadakse aru ja lubati seda täita. Sellegipoolest on postiljon kahel korral pannud kirjad ühispostkasti, mis klienti ei rahulda.

Külaelanike sõnul ei ole probleem üldse mitte selles, et nüüd tuleb neil mõnikümmend meetrit rohkem kõndida, vaid neid ärritab, et maainimestest nõndaviisi üle sõidetakse. «Nad lihtsalt tulevad ja teevad ära. Sina ole vait ja ära virise,» ütles üks elanik pahaselt.

Kuna nõusolekut ei saadud, ei näe elanikud põhjendatust, miks nende piirkonnas ühispostkast nii vajalik oli. «Postiljonil oli vaja kõndida vaid 50 meetrit ühele, teisele ja kolmandale poole,» ütlevad nad. Ka vallavanem Anne Leht ütles, et kui Omniva oleks mõistlikult läbi rääkinud ja arvestanud teise poole soovidega, oleks maainimesed muudatused suutnud alla neelata.

Hetkel vaidlus ühispostkastide üle jätkub. «Meie läbirääkimised käivad alles. Areng on selles, et on alanud dialoog. Tunnen selle üle heameelt, et saame siiski kaasa rääkida, lootes muidugi, et seda ka arvestatakse,» ütles Leht.

Ta lisas, et iga päevaga lähevad teenused inimestest justkui kaugemale ning toimub hiiliv reform, mida küll pidevalt ei taju, kuid tagasi vaadates saab aru, et maainimeste olukord on mõne kuu või aastataguse ajaga jälle pisut keerulisemaks läinud.

Läbirääkimised käivad ka Lõpemetsa külas, kuhu Mattias Kaivi sõnul on vastavad teavitused edastatud ning esimene positiivne tagasiside ka olemas.

Postimehe küsimuse peale, et kas Omniva hakkabki maakohtades ühispostkasti võimalust kasutama, vastas Kaiv, et see oleneb piirkonnast. «Päris nii ei sa aöelda, et see üleüldine trend on, aga sellistes kohtades kus me näeme et grupikastid töötaksid märkimisväärselt paremini ja kus on postkontorite olukorrad halvad või raskesti ligipääsetavad, siis me pakume selle võimaluse välja.»

Enne järgmiste grupipostkastide paigaldamist lubas Kaiv kommunikatsiooni osas parandusi teha. «Me oleme saanud oma õppetunni selle juhtumi puhul ja kindlasti uurime seda tagasisidet enne kui midagi paigutama hakatakse.»