Täna hommikul oli Tallinnas keskkonnaministeeriumi hoovis rehvide taaskasutussüsteemi vastu toimunud protestiaktsioon, mille korraldajaks oli MTÜ Rehviliit.
Fotod ja video: Rehviliit kallas keskkonnaministeeriumi hoovile viis tonni kasutatud rehve (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Enam samamoodi jätkuda ei saa, sest maksupettusega taaskasutustasust kõrvale hiilivad rehvide maaletoojad põhjustavad keskkonnareostust,» põhjendasid korraldajad.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul on selliseid ettevõtteid Eestis 1500. Lisaks - kui teistes riikides kodumasinate ja rehvide taaskasutus suureneb, siis Eestis on vastupidi. Kui veel aastal 2011 korjati Eestis ühe elaniku kohta viis kilogrammi kodumasinate ja elektroonikatoodete romusid, siis 2013. aastal vaid 3,5 kilogrammi.
Rehviliidu tegevjuhi Kaur Kuurme sõnul on on kasutatud rehvide taaskasutussüsteem jõudnud krahhi äärele, sest Eestisse tuuakse piiramatul hulgal rehve, mille eest paljud rehvifirmad taaskasutustasu ei maksa.
«Tavaline autoomanik isegi ei tea, kas ostetud rehvidelt on rehvifirma taaskasutustasu maksnud või mitte. Seega võib ka ennast keskkonnateadlikuks pidav tarbija toetada ettevõtteid, mis müüvad maksupettusega konkurentsieelise saavaid rehve,» selgitas Kuurme.
Kuna riik pole Rehviliitu aastaid kuulda võtnud ning ka ettevalmistamisel olevasse jäätmeseaduse muudatustesse Rehviliidu parandusettepanekuid vastu ei võetud, otsustas Rehviliit tuua probleemi sõna otseses mõttes keskkonnaministeeriumi hoovile.
«Eestis vedeleb praegu umbes 3000 korda rohkem taaskasutamata rehve kui siin hoovil. Samas ei ole Keskkonnainspektsioonil võimekust seda olukorda kontrolli alla võtta. Nüüd, kus kõigest viis tonni rehvidest jõudis Tallinna kesklinna, olid keskkonnainspektsiooni vormis ja fotoaparaadiga ametnikud siin kohe kohal,» rääkis Kuurme.
2015. aastal anti Rehviliitu ära 7800 tonni vanu rehve, samas kui deklareeringute järgi oleks neid pidanud olema 1300 tonni vähem.
«Me taotleme võrdset kohtlemist, et iga rehve maale toov rehviettevõte ja ka rahvusvahelised internetikaubamajad maksaksid taaskasutustasu, mille eest oleks kasutatud rehvid võimalik hiljem ümber töödelda. Lõppema peab olukord, kus osad rehvifirmad võivad segamatult maksupettuse kaudu konkurentsieelise saada ning seeläbi tarbijaid petta ja keskkonda reostada,» lisas Kuurme.
Keskkonnaministeerium tegeleb probleemiga
«Parim lahendus probleemile on see, et kõik osapooled täidavad jäätmeseadusest tulenevaid kohustusi ning on tagatud piisav järelevalve. Rehvitootjad peavad vastutama selle eest, et vanarehvid saavad käideldud, mitte ei kuhjata neid hunnikusse, nagu see praegu toimub,» sõnas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.
Samuti peavad rehvide tootjaid esindavad rehviorganisatsioonid hakkama koguma teenustasusid, mis tegelikud käitluskulud ka katab. Täna on Eestis rehvide käitlemisel kogutav summa 45-75 eurot tonn. Võrdluseks – Soomes on teenutasu 200-230 eurot tonni kohta. «Seega on erinevus 3-4 kordne, samas on rehvitootjate ülesanded enam-vähem samad,» sõnas Eek.
Ta tunnistas, et isegi kui kaugmüüjad (reifendirect.de jt) liituvad rehviorganisatsioonidega ja maksavad teenustasu nagu see tänasel tasemel on, ei lahenda see kuhjunud probleeme, sest senised teenustasud ei kata ära tootjavastutusega seotud kohustuste kulusid.
Keskkonnainspektsioon on rehviprobleemiga jõuliselt tegelemas. «Hetkel tegeletakse nelja suurema rehvi kaugmüüjaga. Nende seas ka nt Reifendirect.de, kes liitub tootjavastutusorganisatsiooniga lähiajal,» ütles ta.
Hetkel on Keskkonnainspektsioonis menetlus käimas mõlema organisatsiooni (MTÜ Rehviliit ja MTÜ Rehviringlus) osas, kui nad keeldusid eelmise aasta lõpus tagasi võtmast vanarehve. «Rehvide vastuvõtmisest keeldumisega ei täida tootjate ühendus oma rehvide tagasivõtmise kohustust, mis on jäätmeseaduse rikkumine,» rõhutas ta.