/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
Iga kord kui riik kuulutab välja konkursi uue põlvkonna mobiilside sageduslubadele, võib kindel olla, et kogu protsess muutub üsna dramaatiliseks ettevõtmiseks.
Raigo Neudorf: tants mobiilside sageduslubade ümber
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui aastate eest jagati 3G lubasid, oli kuulda mobiilsideoperaatorite seas nurinat, et litsentside hinnad on üle mõistuse kallid. Tõsi, siis tuligi igal operaatoril soovitud litsentsi eest välja käia umbes 70 miljonit krooni.
Tänavu oli riik targem: 4G lubade jagamisel küsiti operaatoritelt litsentsi eest vaid viis miljonit krooni, ärgitades neid madalama hinnaga hoogsamalt loodavasse võrku investeerima.
Kuid ka sel korral suudeti lubade jagamisel tolmu üles keerutada. Nimelt otsustasid Elisaga seotud ettevõtted osaleda konkursil pakkumistega, mille täitmist pidasid spetsialistid ebarealistlikuks.
Küll olid needsamad utoopilised pakkumised piisavad selleks, et sagedusloa konkursil vähemasti ajutiselt võitjaks kerkida ning mõni konkurent pika ninaga jätta. Üks bluffijatest teatas eile siiski, et loobub sagedusloa taotlemisest. Mis on Elisa sellise taktika täpsemad põhjused, jääb esialgu teadmata.
Mobiilsideoperaatorite üksteisele ärapanemises pole midagi uut. Nüüd laienes see lahing sageduslubade taotlemisele. Konkursile jättis see aga küll mõru maigu.