Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Gaasiseadmete korrashoiu peab tagama omanik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Maiken Mägi
Copy
Gaasiboiler vannitoas.
Gaasiboiler vannitoas. Foto: Raepress

Jaanuarikuus duši all surnud poisi ema kahtlustab, et poja surma võis põhjustada halb ventilatsioon või probleem gaasiseadmega. Gaasikontrolli pole naine majas näinud 15 aastat ning ka korstnalõõride puhastamise soovitas ühistu esimees naisel ise ette võtta.

AS Gaasivõrgud tehnilise eksperdi Lembit Ristiku sõnul ei ole tavaliselt vingugaasi ruumi tungimise põhjuseks gaasiseadme rike, vaid põlemisproduktide, suitsugaasi välisõhku juhtimise nõuete ja ventilatsioonitingimuste eiramine. See tähendab, et suitsulõõr on ummistunud või vannitoa ventilatsioon on puudulik. Ohtu põhjustav olukord on suitsu ja ventilatsioonilõõride kontrollinõuete rikkumine ning vannitoa ukse tuulutusavade sulgemine.

Ristik lisas, et Eestis kasutatav küttegaas ei sisalda mürgiseid komponente, vingugaasist rääkimata, mistõttu gaasiseadme leke ei saa kuidagi mürgitust põhjustada. Kui jääda ka vanni magama, siis mittetöötava gaasiseadme korral igasugune mürgitusoht ikkagi puudub. Küll on aga ohtlik näiteks uinuda töötava gaasiseadme korral (kui soe vesi on avatud) ja kui puudub korralik ventilatsioon ning tõmme suitsukäigus. See võib põhjustada gaasi mittetäielikku põlemist seadmes ja vingu sisaldava suitsugaasi tungimist vannituppa.

Gaasiseadmete ohutuse eest vastutab nende omanik või valdaja. Gaasiseadmete paigaldust ja hooldust teostava ettevõtte EG Ehitus projektijuht Mati Kaalma rõhutas, et seadmete kontrolli ja lõõride puhastuse peab tellima korteriühistu või majaomanik vähemalt korra aastas.

«See on kahtlemata ka inimeste enda lohakus, sest on teatud nõuded, mida peab ise jälgima. Kui vannitoas on soojendi, siis peab ukses olema lisaava, et värske õhk ruumi sisse pääseks. Kui uksed kinni pannakse, siis kasutatakse ära ruumis olev hapnik, tekib mittetäielik põlemine ning vingugaas ongi ruumis sees,» kirjeldas ta.

Seega on ka korteriomaniku kohustuseks teada ja jälgida, et seadmed oleks korras ja suitsulõõrid puhastatud. Kaalma nentis, et paraku tuntakse huvi selle teema vastu alles siis, kui õnnetus on juba juhtunud.

Tagasi üles