Gaasiboiler nõudis Tallinnas koolipoisi elu

Foto: SCANPIX

Eilses Kanal2 saates «Radar» meenutas kohtuarst Tanel Vaas, kuidas hiljuti tuli tal lahata vannitoas vingumürgitusse surnud 11-aastast last. Venekeelne väljaanne MK Estonia kohtus poisi emaga.

Tavaline viiekordne elumaja Koplis, n-ö hruštšovka. Äranutetud silmadega naine, kes kaotas salapärastel põhjustel oma poja, kirjutas MK Estonija.

«See oli koolivaheaja viimane päev,» rääkis Oksana. «Mina tulin töölt, olin külmetunud, jõin ühe Theraflu ja heitsin magama. Kui ärkasin, mängis Miša arvutis. Õhtu edenedes palusin tal koolikoti kokku panna ja täita päeviku. Ta ütles, et tegi seda juba. Seejärel käis koeraga väljas jalutamas. Mina tegin talle sel ajal pelmeene, panin taldrikule – neid oli täpselt 25 tükki. Ta armastas väga täpsust,  neid pidi olema täpselt 25 tükki, ei rohkem ega vähem. Ta luges need alati üle.»

Pärast kell 22 hakkas ema poega tagant sundima – homme on koolipäev, on aeg magama minna, mine käi pesemas.

«Ta ei tahtnud,» meenutas naine. Ta küsis pojalt, mida homme klassikaaslased ütlevad, kui ta läheb kooli pesemata. «Ta läks duši alla, ma lülitasin talle vee sisse, meil on gaasiboiler ja kohe sooja vett ei saa, alguses on jahe vesi, siis keev, pärast jälle jahe. Ühesõnaga alguses tuleb lasta veel joosta,» meenutas ema. Ta tõi poisile puhta pesu ja läks siis kööki, et Theraflud juua. Ta pani rahulikult kannu tulele ja jõi ravimit.

«Siis äkki vaatasin kella, mis oli juba 22.50. Miša oli juba üle poole tunni duši all olnud. Ma otsustasin poega tagant kiirustada, läksin koridori, avasin vannitoa ukse ja sain aru, et on juhtunud õnnetus…»

Siin on oluline märkida, et Oksana korteris on põrand kõrgem kui koridoris.

«Avasin ukse ja astusin vette! Vett oli kõikjal. Hakkasin vannitoa uksele koputama, kuid Miša ei avanud ust. Siis jooksin panipaika, kus mees hoiab tööriistu, võtsin esimese, mis kätte jäi – see oli teleskooptoru, mille abil lagesid värvida. Jooksin tagasi ja hakkasin sellega ust peksma. Karjusin Mišat, et ta ukse avaks. Ma mõtlesin, et ta jäi magama,» meenutas naine õudset õhtut.

Mõistes, et teleskooptorust ei ole abi, jooksis naine tagasi panipaika ja võttis kaasa midagi raskemat – kangi. Selle abil õnnestus tal lõpuks uks avada.

«Miša lebas dušikabiinis… See ei ole sügav, u 15 cm. Ta oli veel soe. Ma proovisin teda välja tõsta, kuid ta on tugev poiss ja see ei õnnestunud,» rääkis naine. Talle tulid appi naabrid ja laps viidi koridori. Naabrid hakkasid tegema kunstlikku hingamist. Ema aga kutsus välja kiirabi.

«Ma ei saa aru, miks seal kaks korda visati toru hargile,» meenutas Oksana. Kolmandal katsel õnnestus ühendust saada ja häirekeskuse esindaja hakkas naiselt küsima, kuidas on tema nimi ja uurima, mis teil juhtus. «Ma saan aru, et see on nende töö, kuid sel hetkel ma ei pidanud vastu ja karjusin ta peale. Harilikult ma suudan end talitseda, aga siin oli mu laps, kes ei hinganud ja siis äkki nii palju küsimusi. Ma väga vabandan selle naise ees.» Ema meenutab, et häirekeskuse kõne ajal hakkas poeg oksendama, siis saabus kiirabi, kes  süstisid teda, andisid tilka. «Midagi ei ole ette heita, noored mehed pingutasid, võitlesid kaua ta elu eest, oma 40 minutit. Suur tänu neile,» rääkis naine pisaratega võideldes. Saabus politsei ja naine saadeti kööki. «Ühel hetkel ma vaatasin kella ja mõistsin, et ongi kõik.»

Kiirabi lahkudes tuli kohale kriminaalpolitsei. Poeg viidi ära spetsiaalse masinaga ja järgmisel päeval helistas uurija.

«Ta rääkis, et lahangu tulemus näitas, et poeg oli täiesti terve,  siseorganid olid korras ja seetõttu tuleb algatada kriminaalasi,» rääkis naine. Uurijaga kohtudes sai naine teada, et surma põhjuseks on mürgitus ning on kaks varianti, kas selle põhjustasid pelmeenid või gaas.

Poolik pelmeenipakk on naisel alles ja tema sõnul ei saa need olla surma põhjuseks. Miša maeti 14. jaanuaril, ta ei jõudnud tähistada 12. sünnipäeva.

Naine soovib teada saada oma poja surma põhjust. «Võib-olla on põhjuseks halb ventilatsioon, aga meil on vannitoas nii loomulik kui ka sundventilatsioon,» rääkis naine. Ta meenutab, et probleemid ventilatsiooniga algasid umbes aasta tagasi. «Ülemised naabrid tegid remonti ja pärast seda hakkas seintele tekkima kondensvesi, tekkis hallitus. Ma rääkisin korduvalt ühistu esimehega, et on vaja korstnat puhastada, kuid vastuseks öeldi, et sul on probleemid ja puhasta ise.» Naise sõnul püüdis ta seda omal käel tolmuimejaga teha, kuid abi sellest ei olnud. «Ma arvan, et kui ventilatsioon oleks olnud korras, siis seda tragöödiat ei oleks juhtunud,» usub Oksana.

Teine versioon on gaasiseadmete rike. «Alates 2001. aastast ei ole korteris neid mitte keegi kontrollimas käinud. Elektrinäitu käiakse kontrollimas iga kuu, aga gaasikontrolli pole 15 aastat näinud. Suures plaanis ei huvita mitte kedagi meie boiler ja see, kas ta on töökorras. Oluline on, et me regulaarselt gaasi eest maksaksime.»

Põhja prefektuurist öeldi Postimehele, et kriminaalmenetlus on lõpetatud, kuna tegu oli õnnetusjuhtumiga.