/nginx/o/2016/02/02/4996861t1hdfcf.jpg)
Tarbijakaitseamet lõpetas möödunud nädalal menetluse Bigbanki reklaamikampaania suhtes, kuna tuvastas, et selle «mobiilse krediitkaardi» kampaania ei anna klientidele eksitavat informatsiooni.
Tarbijakaitse ei tuvastanud Bigbanki kampaanias rikkumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Bigbanki suhtes alustatud menetluse käigus ei tuvastatud rikkumisi tarbijakaitseseaduses reguleeritud eksitava kauplemisvõttes suhtes. Lõpetasime menetluse 10. veebruaril,» ütles ameti esindaja Pille Kalda.
Tarbijakaitseametil kahtles menetlust alustades, et tegemist võib olla eksitava kauplemisvõttega, kui krediitkaardiks nimetatakse teenust, millel puuduvad klassikalise krediitkaardi tunnused.
Bigbank tutvustas jaanuaris oma uut mobiilirakendust nimega Mobiilne krediitkaart ja kinnitas, et muudab sellega plastikkaardid ajalooks. Bigbanki juhatuse esimees Kaido Saar teatas ühtlasi, et mobiilse krediitkaardi rakendus pakub täpselt sama võimalust nagu tavaline krediitkaart – raha on võimalik kasutada ükskõik kus ja mis ajal.
Rakendusega saab küll krediiti taotleda, kuid selleks, et raha kasutada, tuleb see kanda kas Swedbanki või SEB arvelduskontole ja kasutada nendega seotud tavakaarte või siis kasutada rakendust mobiilse rahakotina ja tasuda ostude eest Leedu start-up ettevõtte WoraPay QR-koodi põhiseid makselahendusi. Samas ei saa Bigbanki krediiti kasutada vahetult internetipoodides teenuste eest tasumiseks, kuna pank ei paku veel arvelduskonto teenust.
Bigbanki juhatuse esimehe Kaido Saare hinnangul on Eesti pangandusturul kätte jõudnud väikepankade ajastu, mil väikesed ja paindlikud spetsiaalpangad kasvavad kiiresti ning suured ja kohmakad tammuvad paigal või koguni loobuvad oma ärist.
«Eestis on väikepankade buum, kui praegust olukorda kujundlikult selgitada,» märkis Saar. «Oluline on ka ajaloolise võimaluse saabumine – suured rahvusvahelised ettevõtted on ärist siinmail loobumas, kuna ei pea Eestit kui majanduskeskkonda kuigi atraktiivseks. Kui turult päris ei lahkuta, siis on alternatiiviks senisest ärist osa koomale tõmbamine.»
Näiteks otsustas Danske Bank juba mõni aeg tagasi loobuda jaeklientide teenindamisest ning hiljuti asendus DNB senine klienditeeninduse kontor Rimi sooja toidu letiga.
«Tänu tehnoloogia arengule on inimeste harjumused väga palju muutumas ja juba muutunud,»ütles Kaido Saar. «Kui varasemalt osteti reisipakett reisibüroost, siis nüüd eelistavad kliendid paketi ise kokku panna, kasutades selleks erinevaid teenusepakkujaid, nagu näiteks Hotels.com, Airbnb, Orbitz, Uber ja teised.»