/nginx/o/2016/01/06/4854681t1hec66.jpg)
Kuna Eesti ettevõtted väga ei investeeri sama palju kui varem, ent on hakanud raha rohkem hoiustama ning omanikutuluna välja võtma.
Ettevõtted võtavad investeerimise asemel dividende (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu kasvas ettevõtete laenuportfell viis protsenti. Kiireimini kasvas laenamine tööstus- ja kinnisvarasektorites. Pangad on viimastel aastatel finantseerinud kinnisvaraarendusi küllaltki konservatiivselt, mistõttu on kinnisvaraettevõtted rahastanud end varasemast enam väliskapitali ja eelkõige teistelt Eesti ettevõtetelt kaasatud laenudega, teatas Eesti Pank.
Teiste sektori ettevõtete ligipääs rahastamisele püsib hea ja rahastamisvõimalused ei piira olulisel määral investeerimist. Rahastamisvõimalusi toetavad varem kogutud kasumid, soodne finantsseis ja hea ligipääs pangalaenudele. Eelkõige suured ja välisomanduses olevad ettevõtted saavad end rahastada ka välismaalt. Laenuteenindamise kulud on väikesed tänu väga madalale baasintressimäärale.
Inimesed suudavad säästa
Majapidamiste ostujõud ja säästmisvõime suurenesid tänu sissetulekute kasvule ja hindade alanemisele. Kuna kogu lisaraha ei suunatud tarbimisse, kasvasid majapidamiste hoiused 2015. aastal seitsme protsendi võrra 5,7 miljardi euroni. Hoiused kasvavad endiselt peamiselt suuremahuliste hoiuste toel. Lisaks on suurenenud ka sääste omavate majapidamiste arv. Ehkki Eesti majapidamiste finantssäästud on kasvanud, on need enamiku teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt väikesed.
Ettevõtete ja majapidamiste laenukasv jääb ka lähiaastatel mõõdukaks. Laenukasvu toetab oodatav nõudluse ja investeerimisaktiivsuse kasv. Eesti Panga viimase prognoosi järgi suureneb ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud kodumaiste pangalaenude maht 2016. ja 2017. aastal 5–6% ehk ligikaudu sama palju kui nominaalne SKP.