/nginx/o/2015/12/27/4832133t1hcce3.jpg)
Läinud nädalal Euroopa finantsturgusid tabanud tormi valguses väidab Financial Timesi kolumnist Wolfgang Münchau, et oleme parasjagu tunnistajad finantskriisi naasmisele.
Neli märki eurokriisist 2.0 (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurokriis 2.0 võib mõne külje pealt näha välja vähem hirmuäratav kui originaal, kuid on teatud aspektide poolest hullem, kirjutab Münchau. Ta toob pehmendavate asjaoludena välja võlakirjade toonasest madalamad tootlused, euroala päästva vihmavarju olemasolu ning pankade pisema laenukoorma.
Aga pangandussüsteem on puhastamata, zombisid on hulganisti, ning erinevalt aastast 2010 on keskkond deflatsiooniline. Euroopa Keskpank (EKP) on juba neli aastat inflatsioonieesmärgiga jänni jäänud ning trend jätkub ilmselt veel aastaid.
Turud on saatnud neli selget sõnumit.
Esimene ja tähtsaim on, et taas on areenil nn kohutavad kaksikud: vastastoime pankade ja vastavate riikide võlakirjade vahel. Läinud nädalal toimunud pangaaktsiate hindade krahh langes kokku riigivõlakirjade tootluste tõusuga euroala perifeerias – aastate 2010–2012 muster. Finantsturud on kaotamas usku EKP presidendi Mario Draghi tõotusesse teha euro päästmiseks «mis iganes vaja». Oma kõlavate sõnadega peatas Draghi küll kriisi esimese faasi, kuid see läks kalliks maksma – ootamatult kadus vajadus lahendada fundamentaalseid struktuurseid probleeme.
Teine sõnum on see, et Euroopa pangandusliit on läbi kukkunud ning sündinud on tobe kompromiss: ühine ülevaataja ja pankade kinnipaneku režiim, aga ilma hoiustekindlustuse ja riiklike garantiideta surevatele pankadele.
Kolmas sõnum: turud ei usu enam, et EKP isegi pikemas perspektiivis saavutaks oma eesmärgi ehk keskmiselt veidi alla kaheprotsendilise inflatsiooni.
Ja neljandaks kardavad turud negatiivseid intressimäärasid. Seda seetõttu, et lõviosa Euroopa 6000 pangast on vanaaegsed hoiuste-laenude asutused: nad võtavad vastu hoiuseid ja laenavad neid välja. Tavatingimustes korrigeeriksid pangad hoiustajatele pakutavaid intressimäärasid vastavalt määradele, mida neilt kasseerib EKP, säilitades enda jaoks kasumimarginaali. Nüüd mil EKP pankadele negatiivse määra pähe määrib, see enam ei toimi. Kui pangad hoiustele negatiivsed intressid lajataksid, võtaksid väikehoiustajad oma säästud ja pistaksid plagama.