Graafik: kui suur tõenäosus on tarbijavaidlustes komisjonilt abi saada

Pretensiooniesitamist saab piirata ainult selle defekti osas, millest tarbija oli ostu tehes teadlik, ülejäänud kauba suhtes kehtib kaheaastane pretensiooniesitamise õigus. Foto: Liis Treimann

Kui tarbijakaitseametile laekunud tarbijakaebuste arvus möödunud aastal suuri muutusi ei toimunud, siis väga jõudsalt kasvas nende kaebuste arv, mis suunati edasi tarbijakaebuste komisjoni, kus on üpris suur tõenäosus oma murele sobilik lahendus leida.

2015. aastal esitati tarbijakaitseametile kokku 2058 kaebust, mis teeb keskmiselt 172 kaebust kuus, vahendab amet. Neist tarbijakaebuste komisjoni suunati üle 500 kaebuse. Aasta enne seda, 2014. aastal esitati 1852 kaebust, ning neist suunati komisjoni edasi vaid 300. «Siin on märkimisväärne kasv,» tähendas tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste, kelle sõnul üldiste kaebuste arv jääbki iga-aastaselt 2000 piirimaile.

Tarbijakaebuste komisjon lahendas 2015. aastal kokku 538 kaebust. Tarbijate kasuks tehtud komisjoni otsuste osakaal oli mullu 63 protsenti ning kokkuleppel lahenes 26 protsenti kaebustest. Ehk siis praktiliselt üheksa kaebust kümnest said tarbijat rahuldava lahenduse. Sarnane suurusjärk iseloomustas ka 2014. aastat.

Kõige rohkem kaebusi oli seotud telefonide ja arvutitega, riietuse ja jalatsitega ning sisustusega. Tendents on lihtsamatest kaebustest üha enam komplekssete kaebuste pole, kus on ühendatud toode ja teenus. Peamisteks probleemideks on kaupade ja teenuste kavaliteet, kaupade kättetoimetamine ja teenuse osutamine ning lepingud ja müük.

Komisjoni otsuseid ei täitnud 2015. aastal 21 ettevõtet, kes lisati musta nimekirja, moodustades sellega kõikidest otsustest vaid 3,7 protsenti. Tarbijakaitseameti andmetel on see viimase 11 aasta madalaim näitaja.