/nginx/o/2015/12/30/4839225t1hf7d5.jpg)
Hispaanial läheb järgmise peaministri nimetamiseks veel vähemalt nädalaid. Selle isiku esimene väljakutse on aga selge: haigutav eelarveauk, mis sunnib valitsust juba esimesel päeval Brüsselilt kriisikõnelusi taotlema.
Hispaania uut peaministrit ootab haigutav eelarveauk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni viimase prognoosi kohaselt teatab Hispaania läinud aasta eelarvedefitsiidiks tervelt 4,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ning tänavuseks 3,6 protsenti, kirjutab Financial Times.
Juba üksnes alanud aastaks nähakse ette vähemalt 8 miljardi euro suurust puudujääki.
Nii kaugele kursist pole triivinud ükski teine euroala liige. Nii analüütikud kui Madridi ametnikud nendivad, et käesolevaks aastaks kokkulepitud 2,8-protsendiline puudujääk jääb ilmselgelt kättesaamatuks.
Hispaania on sisuliselt ilma valitsuseta juba alates detsembris toimunud ja sügavalt killustatud parlamendi tekitanud üldvalimistest.
Varasemaga võrreldes on parlament märgatavalt rohkem kaldus vasakule, kuid edasised kasinusmeetmed oleksid väga suureks väljakutseks mis tahes võimalikule koalitsioonile – «paindlikkuse» järele Brüsselis on õhanud isegi Mariano Rajoy juhitud paremtsentristid.
Eurogrupi president Jeroen Dijsselbloem jõudis selle peale juba jäiselt märkida, et «minu meelest on komisjon väljendunud Hispaania eelarve osas üsna selgelt... Eelarve tasakaalu toomiseks on vaja rohkem meetmeid ning seda kohustust tuleb täita.»
«Siin on olemas ühe tõeliselt suure probleemi koostisosad,» ütles USA Duke’i ülikooli professor ja riigirahanduse ekspert Juan Rubio-Ramirez.
«Järgmine valitsus peab minema Brüsselisse ja paluma eelarvepuudujäägi osas ajapikendust. Ja nad peavad ütlema, et kui seda ei saa, siis tuleb Hispaanias uued valimised korraldada.»