«Bisfenool A (BPA) on üks enim valmistatud keemiatööstuse tooteid ning seniste uuringute järgi peaks seda ainet olema mingis koguses igaühes meist,» räägib biokeemik ja Eesti Maaülikooli professor Tõnu Püssa. Tema sõnul hinnatakse BPA aastatoodangut maailmas suurusjärgus kuule miljonile tonnile.
Peamine põhjus, miks aga peaks selle aine pärast muret tundma, on selle negatiivne mõju hormoonsüsteemile. «Ta häirib kogu organismi tegevuse keskset juhtimist – midagi hullemat, aga ka keerulisemat ja raskemini avastatavat on üldse raske ette kujutada,» kirjeldab professor.