Eesti legaliseerib Uberi ja Taxify sõidujagajad – uue teenuse nimi on kokkuleppevedu

Kalle Palling riigikogu istungisaalis. Foto: Erik Peinar

Riigikogu menetlusse jõuab algaval nädalal seadusemuudatuse eelnõu, mis legaliseerib ligi aasta meie teedel reaalsuseks olnud sellised sõidujagamise teenused nagu Uber, Taxify, Hopp ja Wisemile - uue teenuse nimeks saab kokkuleppevedu.

Riigikogu majanduskomisjoni liikme Kalle Pallingu sõnul loetakse eelnõu kohaselt kokkuleppeveoks tasu eest sõitjatevedu kuni üheksa istekohaga sõiduautos. «Kokkuleppevedu ei ole ühistransport ega taksoteenus ja sellele on kehtestatud selged ning karmid nõuded, näiteks peab tellimine käima üksnes läbi elektroonilise süsteemi,» rõhutas Palling Postimehele.

Samuti ei rakendata kokkuleppevedudele ühtegi ühistranspordile ette nähtud õigust, näiteks sõitu bussiradadel. Elektrooniline kokkuleppevedude süsteem peab muuhulgas kuvama veo tellimisel kokkuleppeveo teostaja ja kokkuleppevedu teostava juhi nime ning sõiduki registreerimismärki.

Pallingu sõnul on nende andmete kuvamine veo tellimisel - kui sõitja elektroonilise süsteemi abil alles veo teostajat valib - olulised teadliku valiku tegemiseks. Lisaks peab süsteem kuvama veo tellimisel sõitjale kokkuleppeveo tasu arvutamise meetodi.

«Siinkohal peab veo tellimisel kuvama kõik tasud, mis veoga kaasnevad, et vältida ootamatuid lisatasusid. Samamoodi peab süsteem kuvama veo tellimisel sõitjale kokkuleppeveo koguhinna, kui tellimisel määratakse veo lõpp-punkt,» selgitas Palling.

«Otsustavalt edasi liikudes saab Eesti olla Euroopa Liidus üks esimesi riike – võib-olla ka pioneerriik –, kes reguleerib sõidujagamise oma seadusandluses. Tahame hoida oma õiguskeskkonda sellisena, mis toob uuest majandusest inimestele võimalikult suurt kasu - seepärast tulebki reageerida kiiresti ja reguleerida Eestis sõidujagamise valdkond,» lisas Palling.

Ta märkis vastuseks taksoettevõtete kriitikale, et sõidujagamisteenuse Eesti õigusesse integreerimise protsessi kaasatakse kindlasti kõik seotud osapooled, sealhulgas nii reisijateveo ettevõtjad, politsei kui ka näiteks maksuameti, kes teeb juba jagamismajanduse ettevõtetega aktiivselt koostööd.

Esmaspäeval riigikogus töösse mineva eelnõu täiendamine on tema sõnul võimalik selle esimese ja teise lugemise vahel. 

«Tegemist on Eesti poliitikute poolt mõistliku plaaniga oma varasemate sõidujagamist toetavate väljaütlemiste taustal teema ka seaduseelnõuna arutlusse anda,» kommenteeris uudist Taxify kaasasutaja Martin Villig.

Rahvusvahelise audiitorühingu PwC andmeil on viiel põhilisel jagamissektoril – inimeselt inimesele rahandus, võrgupõhine personalivärbamine, majutus, sõidujagamine ning muusika ja video striimimine – potentsiaal kasvada tänasest väärtusest - 15 miljardilt - 355 miljardi dollarini aastaks 2025. «Eesti soovib kindlasti selle sektori arengust esimestena osa saada,» ütles poliitik.

Sõidujagamise eelnõu on juba ka Leedu parlamendi menetluses.

Eesti suuremate taksoettevõtete hulka kuuluva Tulika Takso juht Mati Saar ütles Postimehele, et Tulika Taksot ega ka reisjateveo ettevõtjaid koondavat Autoettevõtete Liitu pole eelnõu valmimisse  kaasatud. Samuti pole olnud võimalust avaldada arvamust, rääkimata osalemisest ümarlaudades või muus formaadis kohtumistel, kus on arutusel olnud võimalikud muudatused  tasulise reisjateveo regulatsioonis.

Mati Saare sõnul on selline kõrvalejätmine kahetsusväärne, sest juhul, kui seaduseandja jõuab seisukohale ja ühiskond seda aktsepteerib, et reisjatevedu kuni 8-kohaliste sõidukitega ei olegi seotud suurte riskidega ning riigipoolset kontrolli on võimalik oluliselt vähendada, siis see on diskussiooni koht, milles taksosektor hea meelega osaleb.

«Kas  kaotada tegevusluba ettevõtjale, sõidukikaardi nõue sõidukile, alates 1. aprillist jõustuv  teenindajakaardi nõue sõidukiroolis olevale juhile, või lubada taksomeetrile lisaks mõõta vahemaid ning  esitada kliendile arve ka nutiseadme abil - kõik need on valikud, mida taksosektor on valmis toetama,» märkis taksoettevõtte juht.

Kindlasti on tema sõnul aga ebaaus ettevõtjate suhtes ja riivab tugevasti ühiskonna õigustunnet, kui sama teenuse osutamisel on ühel turuosalisel riigipoolne kontroll ning kohustused, millega kaasnevad märkimisväärsed kulutused, teisel poolel on regulaatoriks aga erasektori esindaja ise ning tema ausõna.

Olukord reisijateveo turul on hetkel selline, et Eesti teedel vuravad inimesi vedada lisaks tavapärastele taksodele ka Uberi ja Taxify vahendatud sõidujagajad. Taksojuhtidele ja nende sõidukitele kehtivad väga ranged riigi määratud nõuded, sõidujagajatele määravad reeglid aga vahendusettevõtted ise ning riigi lubade olemasolu nende äriplaan ette ei näe.

Sel nädalal lõi pretsedendi Eesti politsei, kui ütles esimest korda selgelt välja, et sõitjate vedamine ilma ühistranspordiseaduses kirjeldatud loata on seaduserikkumine ning karistused on tulemas.