Päevatoimetaja:
Sander Silm

Riia tsirkust külastab tööseisak

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Urho Meister
Copy
Riia tsirkus.
Riia tsirkus. Foto: LETA

Riia tsirkuse hoone on ohtlik ning tuleb viivitamatult sulgeda, teatas Läti kultuuriminister Dace Melbārde.

Ministri sõnutsi on hoonet küll pidevalt parandatud, kuid riiki on seganud investeeringute tegemisel omandiõigust puudutavad kohtuvaidlused, mis vältavad juba kakskümmend aastat.

«Me teeme kindlaks, kui palju läheb maksma tsirkuse renoveerimine,» vahendab Melbārde sõnu Dienas Bizness. «Praegu käivad uuringud vajalike tööde väljaselgitamiseks. Siis tuleb töötada projekti kallal. Tähtaegu on praegu vara välja öelda,» jätkas minister ning viitas vahendite võtmise võimalusele riigieelarvest.

Rõhutades olukorra erakorralisust tõi minister esile ka vajaduse vaadata «fundamentaalselt üle tsirkuse filosoofia. Näiteks ei ole ühiskond rahul, et tsirkuses ekspluateeritakse metsloomi.»

Tsirkuse tegevuses tekkiva pausi tahabki ministeerium ära kasutada mõtlemiseks selle üle, «kuidas ja mida teha paremini.»

Tsirkuse direktor Lolita Lipinska keeldub kõnelemast tsirkuse väljavaadetest enne, kui eraldatakse raha hoone remondiks. «Kui ma lähen praegu ja teatan töötajatele, et etendusi ei tule, jäävad nad ilma tööta,» ütles Lipinska.

Tsirkusedirektor selgitas, et tööta jääks teenindav personal ning et tsirkuses hetkel esinevad artistid on sõitnud Riiga erinevatest maailma maadest ning neil on kehtiv leping.

Kui neilt nüüd katus peakohalt ära kaob, «sõidavad artistid, ka lätlased, mujale. Nõudlust Läti artistidele jagub,» usub Lipinska.

Juba mõnda aega on eksperdid hoiatanud, et tsirkus võib kokku kukkuda. Kuplil peetakse pingsalt silma peal vähemalt 50 aastat. Samal ajal avaldavad hoone fassaadile ülemäärast survet linna elektriliinid.

«Riia Tsirkus avati 1888. aasta 29. detsembril ja hoone, mille ehitusmaterjaliks olid raudteerööpad, kutsus ühiskonnas esile suuri vaidlusi,» võib lugeda tsirkuse koduleheküjelt. «Tsirkuse direktor Albert Salomonski ja arhitekt Jānis Frīdrihs Baumanis lõid unikaalse kupliga ehitise, mis on näiliselt kerge ja õhuline, kuid peab siiski kõigele vaatamata vastu tohutult suurtele koormustele.»

Tagasi üles