/nginx/o/2016/02/12/5037163t1h3001.jpg)
Kuigi asjatundjate hinnangul on ahjus prügi põletamise probleem Eestis vähenenud, ei tähenda see, et teema ei oleks jätkuvalt aktuaalne.
Ekspert: ahi pole prügikast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kargel vaiksel talveõhtul võib nii mõnegi asula tänaval tunda kribet lõhna – ei küttepuu, isegi mitte kateldes põletatav kivisüsi, rääkimata maagaasist, sellist lõhna ei põhjusta –, see on eriline jäätmepõletuse lõhn,» kirjutab keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek Raplamaa Sõnumites.
2007. aastal läbiviidud elanike keskkonnakäitumise küsitluse tulemusel põletas ahjus oma prügi keskmiselt 10 protsenti Eesti leibkondadest. Maapiirkondades ulatus see aga lausa 30 protsendini. «Uuringud ei ole küll andnud piisavat selgust, mida täpselt ja mis kogustes kodus põletatakse, kuid võib oletada, et alates paberist ja kilekottidest kuni üldse kõigeni, mis põleb,» sõnab Eek.
Refereeritud artiklit saab täismahus lugeda Raplamaa Sõnumitest.