/nginx/o/2013/08/01/1936668t1hcb54.jpg)
Täna avaldas statistikaamet neljanda kvartali majanduskasvu numbri - 0,7 protsenti. Eesti Panga majandusanalüütik Kaspar Oja kirjutas eile, et pessimistlikud SKP numbrid loovad justkui isetäituva ennustuse, mis tirib majanduse allakäiguspiraali.
SKP number muutub vähemalt kaheksa korda (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Statistika kvaliteedi parandamisest ei saa aga mööda minna. See ei ole pelgalt statistikaameti usaldusväärsuse küsimus, vaid tolle probleemi lahendamise vastu peaks olema laiem huvi,» kirjutas Oja, lisades, et algselt pessimislikud majanduskasvu numbrid loovad justkui isetäituva ennustuse. Ta tõi välja, et tihti on esimene number pessimistlikum tegelikust numbrist.
Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja asetäitja Agnes Naarits selgitas, et tee majanduskasvu esialgsest kiirhinnangust täpsustatud aegrea andmestikuni on mõnest otsast lühem ja kiirem, ent teisest otsast vaadatuna läbib mitmeid keerde.
Naarits ütles, et amet teeb alati oma parima, et SKP saaks mõõdetud just sel hetkel, kui see juhtuma peab, ja just nende andmete põhjal, mis sel ajahetkel kasutada on, arvestades ka varasemat kogemust nii esimese kui ka kõige hilisema ehk täpsema numbri väljaarvutamisel.
«Kõige esimese numbri avaldamisest täna teadaoleva info põhjal muutub 10 aasta pärast tagasi vaadates see number tavaliselt vähemalt kaheksal korral – just niipalju ülevaatamisvõimalusi näeb ette majandusstatistika revideerimispoliitika,» nentis Naarits. Lisaks erakorralised aegrea revideerimised, mis on ELs kokku lepitud – nagu neid viimastel aastatel üsna mitu on olnud.
«Eesti SKP täpsustatud näitajad pannakse kokku väga suure hulga tegelike andmete pealt, samas kui paljud riigid sellist luksust endale lubada ei saa ning majanduskasvu näitajad mudeldatakse,» ütles Naarits.
Esialgse majanduskasvu arvutamiseks on aga ka Eestis ettevõtetelt väga vähe andmeid võtta – valdava osa andmestikust saab statistikaamet maksu- ja tolliametisse esitatavatest deklaratsioonidest. Tegelike raamatupidamisandmete kasutamine tähendab sõltumist esitatud andmete kvaliteedist.
Ta sõnas, et ühelt poolt on poliitikakujundajatel vaja just kõige värskemaid ja kõige täpsemaid numbreid, et nendele toetudes majanduse kurssi kiirelt korrigeerida ning seetõttu nõutakse Euroopa Komisjonist trahvide ähvardusel administratiivse statistika kohest ajakohastamist ja kõigi valdkondade võrreldavuse hoidmist.
See tähendab, et kui näiteks maksebilansi andmestikku muudetakse, muutuvad vastavad näitajad ka SKP-s. Ent teiselt poolt vajavad analüütikud prognoosideks võimalikult pikki, stabiilseid ja võrreldavaid aegridu. «Neid kahte vastandlikku nõudmist on väga raske ühte statistikasse suruda,» tõdes ta.