/nginx/o/2016/02/10/5031223t1hbb8f.jpg)
Eesti toidupoodides jääb aastas müümata ligi 12 000 tonni toidukaupa, mille rahaline väärtus on hinnanguliselt 22 miljonit eurot, selgub Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse (SEI) tehtud uuringust.
Uuring: poodides jääb aastas müümata 12 000 tonni toidukaupa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Positiivne on, et Eesti kauplustes ja toiduainetööstuses tekib toidujäätmeid võrreldes mitmete Euroopa riikidega vähem ning kandev roll on siin elanike väiksemal sissetulekul ja toidu tarbimise mahul. Teisalt tingivad kaubanduse müügistrateegiad ja tarbijate käitumisharjumused selle, et teatud toiduaineid polegi võimalik enne realiseerimistähtaega maha müüa,» selgitas SEI Tallinna programmijuht Harri Moora. Ta lisas, et täpsem planeerimine, aga ka tarbijate teadlikkuse tõstmine aitaks seda probleemi vähendada
Toidujäätmete uuringust selgus, et kõige enam jääb poodides müümata puu- ja köögivilju (47 protsenti), seejärel liha- ja kalatooteid (18 protsenti) ning pagaritooteid (13 protsenti). Nii valmistoidu kui piimatoodete osakaal maha kantud toiduainete hulgas oli 10 protsenti. Seetõttu jääb poodides aastas müümata oletatavasti ligi 12 000 tonni toiduaineid, mis tähendab ligi 22 miljonit eurot aastas.
/nginx/o/2016/02/10/5031231t1h8dd4.jpg)
Moora väitel jääb värsket liha poodides alles üsna vähe, pigem on kandev roll eeltöödeldud lihatoodetel. Kalatoodete osakaal ülejäävast toidukaubast on samuti üsna väike, jäädes vaid paari protsendi juurde. Pagaritoodete hulgas tõstis ta esile aga torte ja kooke, mida jääb päeva lõpuks kauplusesse kõige enam alles.
Puu- ja köögiviljade ostmisel peavad inimesed olulisemaks aga välimust, mistõttu jääb eelkõige alles kaupa, mis polegi tegelikult riknenud. Pigem on näiteks porganditel murtud otsad, pirnidel ja banaanidel plekid, mõnel muul köögiviljal ebaharilik kuju jm. Väga vähe kantakse maha ka kuivaineid ning neid annetatakse enamjaolt ka toidupangale.
«Seda pilti, et toitu visatakse konteinerite kaupa ära, Eestis siiski pigem ei näe – olukord pole nii drastiline,» ütles Moora. Toidujäätmete vähendamiseks püüavad kaubandusettevõtted parandada müügianalüüse ja täiustada sissetuleva kauba kvaliteedikontrolli. Positiivne on Moora sõnul ka see, et aina enam on kauplustes hakanud levima säilivustähtajale lähenevate toodete hinna alandamine, mis samuti vähendab äravisatava toidu hulka.
/nginx/o/2016/02/10/5031233t1h59e0.jpg)
«Tihe konkurents eeldab, et kauplustes on kogu lahtiolekuaja jooksul lai valik toidukaupu. Kuna Eesti tarbija on väga hinnatundlik, siis müüakse suur osa toidukaubast allahinnatult ja kampaaniatoodetena,» kirjeldas Moora toidujäätmete tekkepõhjuseid. Ta lisas, et toiduainete müügilt kõrvaldamisele aitavad kaudselt kaasa ka kaupade välimusele esitatavad kvaliteedinõuded ning kaubandusettevõtete töötajate teadlikkuse ja toidukäitlemise oskuste puudulikkus.
Eestis tekib jäätmearuandluse andmetel toidujäätmeid üle 92 000 tonni aastas, sellest valdav osa (ligi 70 000 tonni) tekib kodumajapidamistes, ülejäänu aga toiduahela teistes etappides – toitlustusettevõtetes, toidukauplustes ja toiduainetööstuses.