/nginx/o/2015/06/25/4216233t1hdd68.jpg)
Eesti riigi reservid kahanesid eelmisel aastal peaaegu veerandi võrra, 1,1 miljardi euroni, selgub rahandusministeeriumi andmetest. Kokku kahanesid reservid 348 miljoni euro võrra ehk 23 protsenti.
Riigireservid kahanesid mullu järsult (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Likviidsusreservide maht vähenes kolmandiku ehk 377 miljoni euro võrra, 748 miljoni euroni. 2014. aastal oli likviidsusreservi maht 1,13 miljardit eurot. Stabiilsusreservi maht kasvas kaheksa protsenti, 398,5 miljoni euroni.
Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Katrin Rasmann selgitas likviidsusfondi vähenemist sellega, et Euroopa Liidu toetuste väljamaksmine ja selleks EList raha laekumine ei ole samaaegne ning vahe katteks kasutatakse likviidsusreservi, mis põhjustab aeg-ajalt reservi kõikumist.
«Neljandas kvartalis kasvasid oluliselt väljamaksed Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatavate projektide tarbeks. Seoses ELi eelmise eelarveperioodi lõpu ja Euroopa toetusega projektidele raha väljamaksmisega tekkis ELi fondidest raha laekumisel ajutine ajaline nihe. Möödunud aastal laekus detsembri lõpuks toetusi ELilt ja muudelt institutsioonidelt 370,9 miljonit eurot, väljamakseid tehti aga 658,9 miljonit eurot,» selgitas Rasmann.
«Struktuurifondide mõju oli peamine põhjus, miks riigieelarve teenindamise rahavoog jäi negatiivseks. Uusi suuremaid ELi toetuste laekumisi on oodata järgmisel aastal,» lisas ta.
Rahandusminister Sven Sester ütles, et Eesti riigi rahandus tervikuna on jätkusuutlik. «Prognoosi järgi oli valitsussektori eelarve 2015. aastal struktuurses ülejäägis, esialgsed ametlikud andmed selle kohta avaldab statistikaamet 24. märtsil. Seaduse järgi tuleb riigieelarve koostada nii, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on tasakaalus või ülejäägis.
Eelmise riigikogu koosseisu vastuvõetud eelarves olid kulud suuremad kui tulud. Mullu olid riigi kulutused ootuspärased ja maksutulusid laekus plaanitust oluliselt enam. Kulude eelarve on rangelt reguleeritud ja raha ei saa üle kulutada.
Kui valitsuse kulud on eelarveaastal suuremad kui tulud, saab valitsus kasutada varem kogutud reserve või võtta laenu. Jooksvate kulude rahastamiseks laenu võtmiseks vajadust ei ole, sest riigil on piisavalt likviidseid reserve. 2016. aastal ületavad riigieelarve kulud kava kohaselt tulusid 84 miljoni euro võrra, vahe kaetakse reservidest.
Valitsus peab tegutsema kahes suunas: tuleb tagada tulude laekumine ja ühtlasi peame olema tähelepanelikud kulutuste suhtes, et maksumaksjate raha mõistlikult kasutada,» lausus Sester.
Riigikassa haldab riigi rahalisi vahendeid kahes reservis. Stabiliseerimisreservi hoitakse varuna kriisiolukordades kasutamiseks, selle maht on alates 2010. aastast igal aastal kasvanud. Majanduskriisi ajal 2009. aastal stabiliseerimisreservist kasutusele 224 miljonit eurot, et vähendada üleilmsest kriisist tulenevaid üldmajanduslikke riske, kuid sellest ajast peale on reservi maht pidevalt suurenenud.
Seevastu teist riigikassa hallatavat reservi, likviidsusreservi kasutatakse pidevalt riigi rahavoo operatiivseks juhtimiseks. Likviidsusreservi maht suureneb ja väheneb, kuna riigi rahavoog aasta eri kuudel ja samuti eri aastatel on erinev. Selleks, et riik saaks kindlasti teha riigieelarvega ette nähtud makseid õigel ajal, peab likviidsusreservi maht ületama kehtestatud arvestusliku miinimumtaseme, mis arvutatakse igal eelarveaastal riigieelarve mahu ja majanduskeskkonna prognoosi põhjal. 2015. aasta detsembri lõpul ületas likviidsusreservi maht kehtivat miinimumtaset, ka 2016. aastaks planeeritud 84 miljoni eurose negatiivse rahavoo puhul jääb likviidsusreservi maht üle miinimumtaseme.