Ministeerium: me alles kaalume suhkrumaksu kehtestamist

Moodsa aja magus elu kergitab kehakaalu. Foto: Andres Teiss

Kuna ülekaalulisus on Eestis aina suurem probleem, on toitumise rohelise raamatu koostamisel kõne all ka võimalik suhkru- ja rasvamaksu kehtestamise mõttekus. Postimehe tarbijaportaal avaldab sotsiaaliministeeriumi asekantsleri Ivi Normeti arvamuse sel teemal.

Ülekaaluliste elanike arv on Eestis kasvava trendiga nagu ka mujal maailmas. Üle poole Eesti elanikest on ülekaalulised või rasvunud ja nende osatähtsus kasvab kiiresti, eriti laste ja noorukite hulgas. Sellised arengud toovad kaasa rohkem haigestumisi ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud haigustesse ning vajavad sekkumist.

Eestis on sagenenud uued diagnoositud rasvumis- ja diabeedijuhtumid ning muud liigtoitumisega seotud haigused. Südame-veresoonkonna haigused, mille tekkes liigne kehakaal on oluline riskitegur, on Eestis endiselt peamine surmapõhjus ja haiguste tekitaja. Maailma Terviseorganisatsioon prognoosib, et 2025. aastaks on 62% Eesti elanikest ülekaalulised.

Kui me ülekaalu ja rasvumise ning nendega seotud terviseprobleemide ennetamisega ei hakka tegelema praegusest tõhusamalt, siis süveneb probleem veelgi. Sotsiaalministeeriumi eesmärk on viia ellu tegevused, mis aitavad edendada:

• tasakaalustatud toitumist ning piisavat ja regulaarset liikumist kogu elukaare vältel;
• leevendada tasakaalustamata toitumisest, vähesest liikumisest ning ülemäärasest kehakaalust tingitud terviseprobleeme;
• vähendada ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud haigestumisi ning pikendada seeläbi tervena elatud eluiga.

Ükski poliitikavalik eraldiseisvana ei aita vähendada negatiivset tervisemõju. Samuti ei lahenda probleemi keskendumine ainult liikumise edendamisele, sest liikumisest suuremagi mõjuga on tervist toetav toitumine. Kõik poliitikavalikud täiendavad üksteist ning aitavad ühiselt rakendatuna eesmärki saavutada.  

Liigse kehakaaluga elanike osakaalu vähendamiseks on vaja:

• vähendada tööstuslike transrasvhapete, soola- ja suhkrusisaldust toidus;
• esitada toidu märgistusel tarbijale hästi loetav ja selgelt arusaadav teave;
• soodustada tervislikke toitumisvalikuid ja liikumisvõimalusi;
• edendada vastutustundlikku toiduturundust ning vähendada kõrge rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega toidu turundust;
• tõsta toitumis- ja liikumisteadlikkust; 
• suurendada toitumis- ja liikumisnõustamise kvaliteeti ning kättesaadavust;
• edendada rinnapiimaga toitmist;
• pöörata tähelepanu laste toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisele lasteaias, koolis ja kodus;
• edendada tasakaalustatud toitumist ja liikumist töökohal ning eakate hulgas;
• kaaluda hinnapoliitiliste meetmete rakendamist tervislike toiduvalikute soodustamiseks.

Tulemuslik poliitika on rakendada samaaegselt tervislike alternatiivide, nt puu- ja köögiviljade maksusoodustusi ning kõrge soola-, rasva- ja suhkrusisaldusega toodete maksustamist, mida võib nimetada ka riskitasuks suurema terviseriskiga tarbimisharjumuste eest. Nii saab mõjutada tarbimis- ja ostueelistusi läbi hinnapoliitika ning toidu kättesaadavust ja väljapanekut viisil, mis mõjutab tarbijaid otsustama tervislikumate valikute kasuks.

Maksupoliitika vajab hoolikat kavandamist, et saavutada soovitud mõju ning vältida negatiivseid kõrvalmõjusid. Mitmed riigid Euroopas (Soome, Norra, Ungari, Prantsusmaa), aga ka mujal maailmas (Mehhiko jt), on juba kehtestanud erinevaid tootespetsiifilisi riigisiseseid makse näiteks karastusjookidele. Tulenevalt riikide suurest huvist, kuidas ülekaaluliste elanike osakaalu tõhusalt vähendada, on OECD ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) koondamas tõendeid ja ette valmistamas soovitusi toidu ja mittealkohoolsete jookide maksustamisest tervise eesmärkidel.

Toitumise ja liikumise rohelise raamatu koostamisel on räägitud maksustamise kaalumisest. Eeldus on, et esimese sammuna tuleb teha maksustamismudelite Eestis rakendatavuse ja kasutegurite mõjuanalüüs. See tähendab, et kõigepealt me analüüsime ja seejärel otsustame nende tulemuste pealt, milline on Eesti jaoks sobivaim lahendus.