/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/11/20/3539115t1hc683.jpg)
Eesti Energia minimaalse ja maksimaalse tootmisvõimsuse vahe oli viimase aasta jooksul kaheksakordne, mis kujutab endast rekordtaset, kirjutab Eesti Energia blogis Raine Pajo.
Möödunud aasta tõi Eesti Energiale tootmisvõimsuse tavatu variatsiooni (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti Energias püstitasime elektrijaamade läbi ajaloo allakoormamise rekordeid. Uus aasta algas aga seninägematute tootmismahtude rekordite tuules,» kirjutab Pajo. «Minimaalse ja maksimaalse tootmisvõimsuse vahe on viimase aasta jooksul olnud lausa kaheksakordne. Läbisime esmakordselt niivõrd suure jaamade alla- ja üleskoormamise ülesande.»
«Kui veel mõned aastad tagasi tootsime elektrit reguleeritud hinnaga ja stabiilsel koormusel, siis pärast elektrituru avanemist otsustab turg, kas meil tasub elektrit toota või mitte. Täna kõiguvad elektritootmise mahud praktiliselt sama palju kui turuhinnad, jõudes tippudes ja põhjades tasemeteni, kus need varem kunagi olnud pole,» kirjutab Pajo. «Möödunud aastal püstitasime elektrijaamade allakoormamise rekordi. Madalate elektrihindade tõttu koormasime jaamu eelmise aasta 7. juunil 246 megavatini, mida pole seni kunagi tehtud. Päris seisma pole Narva elektrijaamu jäetud sellest ajast saadik, kui need valmisid pool sajandit tagasi.»
Alanud aasta 15. jaanuaril ületas aga Narva elektrijaamade tootmisvõimsus 1982 megavatti, millega püstitas ettevõte iseseisvusaja uue rekordi. Lisaks Narva jaamadele täiendasid Eesti Energia elektritoodangut ka koostootmisjaamad, tuulepargid ja hüdroelektrijaamad – koguvõimsus oli sel päeval 2109 megavatti, mis tähendab viimase 25 aasta tipptulemust.
Muutlikud elektrihinnad esitasid Pajo sõnul ettevõttele väljakutse elektritootmise paindlikumaks muutmisel. «Narva elektrijaamad on algselt ehitatud töötamiseks stabiilsel koormusel baaselektrijaamadena. Eesti Energia inseneride töö tulemusena on elektrijaamu nüüd võimalik efektiivselt kasutada ka väga muutlike tingimustega elektriturul, koormates tootmisvõimsusi vajadusel maksimaalselt või minimaalselt,» kirjutab Pajo ettevõtte blogis. «Tootmise paindlikkusele aitab kaasa ka Eesti Energia aasta teo tiitli pälvinud projekt, mille tulemusena saame Eesti elektrijaama 2. plokis põletada neli korda rohkem põlevkivigaasi, tootes sellest elektrit. See annab võimaluse koondada õli tootmisel tekkiva põlevkivigaasi põletamine ühte plokki ning teisi plokke vajadusel seisata, kui turuhinnad tootmist ei soosi.»
Pajo hinnangul mängib olulist rolli maksimumrekordite püstitamises ja paindlikkuse suurendamises käesoleva aasta esimeses pooles lõplikult valmiv Auvere elektrijaam. Elektrijaam suudab katta ligi neljandiku Eesti elektritarbimisest ja kuna see on ettevõtte kõige efektiivsem plokk, pääseb see ka kõige rohkematel tundidel turule. Vähemoluline pole Pajo sõnul ka see, et Auvere jaamas on põlevkivi võimalik asendada 50 protsendi ulatuses nii puiduhakke kui ka turbaga.