:format(webp)/nginx/o/2016/01/17/4880803t1h3f03.jpg)
Ukraina vastase agressiooni tõttu Venemaa vastu kehtestatud lääneriikide finantssanktsioonid ja nafta odavnemine läheb meie idanaabrile koosmõjus maksma ligi 600 miljardit dollarit, kirjutas Vedomosti.
Ajavahemilul 2014-2017 kaotab Venemaa finantssanktsioonide tõttu ligi 170 miljardit ja nafta-gaasisektori poolt turulanguse tõttu saamata jäänud tuludelt ligi 400 miljardit dollarit, väitsid majanduse ekspertgruppi kuuluvad Jevsei Gurvitš ja Ilja Prilepski.
Kahjusumma arvestamisel võrreldi poolteist aastat tagasi Venemaa valitsuse poolt majandusarengu prognoosides aluseks võetud nafta hinda 100 dollarit barreli eest olukorraga, kui naftabarrel maksab 50 dollarit.
Kapitali juurdevool väheneb ekspertide hinnangul kolme ja poole aasta jooksul 280 miljardit dollarit, millest 85 miljardit moodustavad otseinvesteeringud. Kusjuures sanktsioonid mõjutavad kaudselt mitte üksnes neid panku ja ettevõtteid, kelle suhtes piirangud kehtestati, vaid kõiki. Otseste välisinvesteeringute kadumine, laenuvõimaluste vähenemine ning kapitali kättesaadavuse piiramine riigilaenu katmiseks suurendavad sanktsioonide mõju kolmekordseks. Näiteks 2014. aasta teisel poolel vähenes kapitali juurdevool 58 miljardi dollari võrra.
Sanktsioonid mõjutavad ekspertide hinnangul Venemaad ka iseseisvalt, kuid madalad naftahinnad võimendavad mõju oluliselt. Nafta hinna kõrgtaseme puhul ulatuksid kapitali netokaotused sanktsioonidest tulenevalt nelja aasta jooksul 160 miljardi dollarini ehk 1,9 protsendini SKTst, madala nafta hinna puhul aga 170 miljardi euroni, mis mõjutab SKTd 2,8 protsendipunkti võrra, leidsid Gurvitš ja Prilepski.
Lisaks maksetasakaalule mõjutavad sanktsioonid ka reaalmajandust, sest vähendavad investeeringuid põhikapitali, jaekaubanduse käibesse, nõrgendavad rubla kurssi, kiirendavas inflatsiooni.
Vaadeldud ajavahemikul vähendaksid sanktsioonid investeeringuid põhikapitali 3,2 protsendi võrra, kuid nendele lisandub odava naftahinna mõju, andes koosmõjus investeeringute vähenemise mahuks 24 protsenti.
Ekspertide hinnangul muudab kahe asjaolu koosmõju halvemaks fakt, et nende koosmõju ei ole lihtsalt summaarne vaid nad võimendavad teineteist vastastikku. Sellise koosmõju tulemusena kaotab Venemaa majandus igal aastal 2,1 protsenti oma kasvust, mis nelja aasta peale kokku teeb 8,4 protsenti. Varem hindas Venemaa keskpank aastast majanduskaotust kun 0,6 protsendini ja Maailmapank 1,5 protsendipunktini. Venemaa majandusarengu ministeeriumui hinnang 50-52 dollarilise naftabarreli hinna juures kuivas majandus kokku 1 protsent aastas.