/nginx/o/2016/02/05/5013407t1hdd65.jpg)
Miks tuleb helkurite kasutusjuhendisse kirja panna, et neid tuleb kanda põlve kõrgusel, imestab Softreflectori müügijuht Helina Saarniit. Lapsel võiks helkur olla hoopis kapuutsi küljes.
«Direktiiv tehti 1990ndatel ja siis olidki autotuled sellised, aga tänapäeval ulatuvad ka väikse punni tuled puusani,» rääkis Softreflectori müügidirektor Helina Saarniit.
Ta lisas, et on suur vahe, kas põlve kõrgusel kannab helkurit täiskasvanud inimene või kolmeaastane laps. Ta soovitas väikelaste helkur kinnitada hoopis õla või kapuutsi peale, kus see on märksa paremini nähtav. «Põlve kõrgusele panin helkurkleepsu vaid siis, kui oli vaja püksipõlvi lappida,» ütles ta.
Laste riietel soovitabki ta kasutada ennekõike helkurkleepsu, sest kangast helkurribad üleriietel vihma- ja lumesajus ei paista. Oma laste riietele ja koolikottidele pani ta just kleepse. «Kuna ma ise toodan helkureid, siis ma ju tean, mis on parim lahendus,» sõnas Saarniit.
Rippuvate helkuritega on sageli see mure, et need jäävad kuhugi kinni, kaovad ära, ununevad maha. «Aga kui kleeps on ranitsa või jope küljes, siis on see alati kaasas,» ütles ta veendunult.
Kindlasti tuleks kleeps panna riietele õhtul, et see jõuaks kinnituda.
«Kui hommikul kleebite ja kohe välja lähete, siis tulevad need kergesti lahti. Korralikult kleebitud helkur aga peab vastu aastaid,» seletas ta.
Samas ei sobi kleebitavad helkurid riietele, mida tuleb keemiliselt puhastada. Muide, kleepshelkurid on väga populaarsed Saksamaal, kus neid kogutakse nagu marke.
Kuigi Eestis on kombeks kinnitada helkur lapsevankri esiotsa, tuleks Saarniidu sõnul pigem märgistada vankri küljed. «Kujutage ise ette, kui nähtav on hämaral tänaval teed ületades tumedat värvi lapsevanker, mille külgedel pole ühtegi helkurit,» sõnas ta.