Rikkus sunnib inimesi teraapiasse

Foto: SCANPIX

Neli aastat tagasi kohtas psühhoterapeut nimega Clay Cockrell 21-aastast noormeest, kes oli enda sõnul just hiljuti traumaatilise uudise saanud.

«Ta tundus hirmul,» meenutas Cockrell. «Päriselt hirmul. Ta polnud kindel, et võib mind usaldada, seega esimesed neli sessiooni rääkisime lihtsalt tema elust.»

Patsient oli käinud tavakoolides ning suviti tööl. Tema autoks oli vana Toyota. Ning viimase aasta jooksul oli ta üritanud välja mõelda, mida peale ülikooli teha, vahendab Bloomberg.

Ja siis, tema 21. sünnipäeval kutsus isa ta kontorisse ning tegi teatavas uudise – nad on tegelikult üsna rikkad. Tuli välja, et perekonnal on rahvusvaheline suuräri.

Kui enamike inimeste jaoks oleks see olnud suurepärane päev, siis see patsient sattus segadusse. Ta polnud selleks ette valmistunud. Nüüd, neli aastat hiljem, on noormehel ikka identiteedikriis. «Ta ostis uhke auto, ta ei taha, et inimesed seda näeksid. Seega hoiab ta seda garaažis,» ütles Cockrell.

Rikastele inimestele on raske kaasa tunda – USAs omab rikkaim üks protsent sama palju, kui 90 protsenti ameeriklastest kokku. Kuid see, et sa võid maja soojendamiseks raha põletada, ei tähenda seda, et sa sellega rahul oled. Ning rahalise lõhe olemasolu või mure, kuidas raha suhteid mõjutab on põhjusteks, miks ülirikkad teraapiasse oma esimese maailma muresid arutama lähevad. Sääraste terapeutide teenuseid pakuvad ülirikastele ka pangad.

Sellised psühholoogid pole odavad – pole mõtet teha teenust odavalt inimestele, kes jaksavad selle eest maksta. Nii maksab tund nõustamist kuni 500 dollarit.

Kuigi raha lahendab paljud mured, on jõukust seostatud ka suurema depresiooni, ärevuse ning psühhosomaatiliste sümptomitega. Ning kohati ka veidrusteni. New Yorgi kinnisvaramiljardär Leona Helmsley jättis 12 miljonit dollarit oma koerale, et mitte sentigi oma lapselastele. Seega on suur osa teraapiast suunatud perekonnaga suhete parandamisele, et jagatud vara kaitsta.