/nginx/o/2016/02/05/5012365t1hd84b.jpg)
Kindlustusvaidlusi lahendavates lepitusorganites algatati möödunud aastal 131 liikluskindlustuse lepitust, millest 71 protsenti lõppes lepitaja abil kokkuleppega.
Liikluskindlustuse vaidlustest lõppeb enamus kokkuleppega (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kindlustusvaidlusi aitavad lahendada lepitajad ja senine kogemus ütleb üheselt – lepitus on sobiv ja tõhus viis kindlustusvaidluse lahendamiseks,» selgitas kindlustusseltside liidu (EKsL) ja liikluskindlustuse fondi (LKF) juhatuse liige Lauri Potsepp.
Lepitaja on erapooletu asjatundja, kelle eesmärk on aidata pooli vaidlusele lahenduse leidmisel. Lepitamise käigus annab lepitaja vaidluse asjaoludele hinnangu ja esitab lepitusettepaneku jättes otsustusõiguse pooltele endile. Edukas lepitus lõppeb kokkuleppega, aga kui kokkuleppele ei jõuta, on poolel õigus pöörduda kohtusse.
EKsL-i juures tegutsev kindlustuse lepitusorgan oli oma koha kindlustuses juba varem leidnud. Algatatud lepituste arv on juba aastaid umbes 90 ja kokkuleppega lõppenud lepituste osakaal, 60 protsenti lõppenud lepitustest, püsib aastaid samal tasemel.
Tunamullu sündinud liikluskindlustuse lepitusorgan tõestas juba esimesel täis tegevusaastal oma elujõudu. Liikluskindlustuse lepitusorgan jätkas liikluskindlustuse vaidluste lahendamise traditsiooni LKF-i juures asendades seni tegutsenud kindlustuse vaidluskomisjoni.
«Eelmisel aastal läbi viidud kliendiuuringu kohaselt leidis 68 protsenti vastajatest, et lepitusvõimalusest oli kasu, seega keskmine hinnang lepituse protsessile skaalal 0 kuni 5 oli 4,1,» sõnas Lauri Potsepp.
Lepitusasja lahendamine kindlustuslepitaja vahendusel on kliendile tasuta. Lepitusmenetluse kulud kannab EKsL või LKF. Liikluskindlustuse vaidluste keskmine summa oli 2 880 eurot, teiste kindlustusvaidluste keskmine summa oli 13 000 eurot.